Majas sees oli tunda aegade hõngu. Säilinud on ka vana mõisa leivaahi:
Saal oli võrratult valge ja väärika ahjuga:
Puitpaneelidest seinad ja laed:
Mõnusad kodused siilid teel õue:
Ja selles majas asub ka üks pisike ruum, kus asub vallavanema abikaasa tore kassikollektsioon, millest ma kirjutasin juba oma käsitööblogis. Kasse asub veel mujalgi maja sees ja ees. On ju Mooste nimigi tulnud vanast nimest Moisekatsi ja teatavasti Katze saksa keeles tähendab kassi! Maja ees on Ilme ja Riho Kulla kassiskulptuurid, kumb see nüüd on, enam ei mäleta:
Mõisakompleksist läbi sõites sai läbi bussiakna mõned klõpsud tehtud. Kvaliteedile vaatamata tahaks ühte ikka näidata. Ehk saan kunagi jälle minna, aega võtta ja jalutada nende vanade kivihoonete vahel:
