Emadepäeva lilled

Sel kevadel polegi veel aiapilte näidanud, sest eriolukorra tõttu pole ema pool käinud, aga täna on ju emadepäev ja õnneks on ka olukord palju paremaks muutunud.

Ja lilled õitsevad!

Kirsid õitsevad.

Tegin emale koogi!

Kevad Moostes

Küll ma käin ikka ilusas kohas tööl! Üks bussijuht kutsus mind kunagi isegi mõisaprouaks! :) Nojah, töötan ju mõisas, sobib küll.

Ülaseid on siin palju. Sel kevadel olime kahjuks sel kõige suuremal õitseajal kodus, aga järgmisel aastal peaks küll lausa fotosessiooni tegema ülastega. See pilt on tehtud õhtul bussi oodates. Ja Mõisa bussipeatus asubki peaaegu mõisa peahoone ees, ainult hekk on vahel. Peahoones asub Mooste Mõisakool.

Need aga on hommikused pildid. Hommikul tuleb mul jalutada umbes kilomeeter Mooste bussipeatusest töö juurde piki vana alleed, järvest ja koolimajast mööda. Seekord jäi fotosilma ette huvitav rohekaskollane põõsas. Ega ma kindel ei ole, mis see võiks olla, aga äkki on mingi kontpuu sort, kasvab ka hekina.

Minu tee läheb mööda ka sellest hoonest, mis tegelikult on vist veel veidi pooleli, aga siiski juba väga ilus. Vanasti, mõisa ajal, oli siin sõiduhobuste tall-tõllakuur, nüüd aga Eestimaaehituse keskus. Teisel pildil paistab ka helekollane valitsejamaja.

Tänane hommik, mil püüdsin pildile lilled koolimaja juures.

Ja lõunapausilt kohvikust tulles püüdis pilku margariitade väli.

Lumine

Täna oli vahelduvalt pilvine. Kord sadas lund ja siis paistis jälle päike ja lumi sulas ära. Natukese aja pärast kordus see kõik taas. Otsustusvõimetu see meie ilm. Mu mees seevastu oli väga kindel, et me peame just sellise ilmaga jalutama minema. Kui tuli päikese periood, siis me läksimegi. Kaua see ei kestnud. Nagu kiuste jätsin jälle fotoka koju, et no mis pilte sellise ilmaga ikka nii väga teha. Järgmine kord võtan kaasa, ma luban. Seekord siis tuleb leppida telefonipiltidega.

Paki järel

Ajad on keerulised ja mulle tuli sünnipäevapakk õe käest seekord hoopis teise pakiautomaati. Seetõttu läksime väiksele jalutuskäigule Põlva tagumisse otsa. Fotokat ma kaasa vedada seekord ei viitsinud, aga leidsin ikka midagi pildistamisväärset. Kõige parem kaamera pidi ju olema see, mis sul kaasas on! :)

Kevade märgid

Olen sel kevadel kahjuks liiga tubane olnud, seepärast sai väike tuulutamine ette võetud. Sõna otseses mõttes tuuline täna oligi, aga ikkagi kevadiselt soe.

Just siis kui me arvasime, et oleme looduses üksi, tuli üks naine meile vastu ja jäi täpselt sinna seisma, kus ma pilti tahtsin teha. Võtsin siis teise nurga alt seda sillerdavat järvepinda.

See naine tuli meie järel, otsekui jälitaks! :) Sel ajal kui ma järvekardinaid pildistasin, jõudis ta õnneks oma autoni ja sõitis ära.

Jälitaja maha raputatud, läksime üle maantee Orajõe küla poole. Tundub, et seal just on valmimas miskit külaplatsi taolist.

Ilmtingimata pidin kõik täna nähtud lilled ära pildistama. Fotosüüdistus või nii...

Meie põhieesmärk oli sinililli leida ja varasemate aastate sinilillekohas ei pidanud ka seekord pettuma.

Valguses ja varjus. Helmeti tehtud kimbuke, mina korjasin 4 sinilille ja ülejäänud aja tegelesin nende jäädvustamisega.

Tervisespordiradade ääres on toredad sildid, mida ma varemgi olen näidanud.

No ei olnud ühtki kala täna näha, ei kuldset ega tavalist, aga jõepõhi oli küll kaunis kuldne.

Või siis võib seda minu kuldkalakeseks pidada? :)

Kuna täna on urvapüha, siis ikka tuli neid ka korjata, mõned vaasi ja mõned pildile. Nii isased kui emased. Huvitav, et nii taime kui ka loomariigis just isased "õitsevad" rohkem.

Lepiklilli oli veel vähe, tavaliselt neid ikka terve kraaviserv täis.

Oli juba õhtune aeg ja ülased valmistusid magama minema. Ja meie jõudsime ka varsti koju.

Viimaks sai veel natuke jälgitud sipelgate vilgast elu.