teisipäev, 25. veebruar 2020

Vastlapäev

Täna kulgesime raudteejaama kandis. Kohe jaamahoone kõrval on mahajäetud hooned ja seal platsil valendasid lumikellukesed. Neid oli palju ja mitmes kohas. Lõpuks saan mina ka oma kohustuslikud talvised kevadepildid tehtud! Kes teab, kas sellist aastat enam tuleb... või siis tulevad kõik järgmised ka sarnased? 


Ja siis hüüab Helmet: "Näe, kollased ülased!". Ei või olla? Ei olegi, selgub lähemal uurimisel. On nagu sarnased küll, aga lehed kuidagi teistsugused. Olin just mõni aeg tagasi teada saanud, et need on lumekupud. Selline kollane vaip oli maas.




Kui juba sealkandis oled, siis võiks ju Tillu kohvikust ka läbi hüpata ja nii me tegimegi. Lõpuks ometi sain süüa vastlakuklit, millel vahukoor otsa ei lõppenud! Minu oma oli see traditsiooniline, moosi ja vahukoorega. Helmet valis endale kamalisandiga.

esmaspäev, 24. veebruar 2020

Vabariigi aastapäev

Olen ikka, kui võimalik, 24. veebruaril käinud väljas pildistamas. Aastad on olnud erinevad. Meenutame täna mõningaid.

1999
Mul on veel filmi peale pildistatud fotod aastast 1999, kui puud olid lookas lume raskusest ja mina põlvini lumes sumpasin kiiresti pildile, olles eelnevalt fotoka puu külge sidunud ja aegvõtte peale seadnud. Ilus pilt sai iseendast ja tore meenutus. Pildid on skännitud.



2014
Sel aastal polnud ka pidupäeval lund ja pungad olid puhkemas, aga toonased pildid näitavad, et järvel oli siiski mingi jää.




2018
Eesti 100. sünnipäeval, 2 aastat tagasi, oli ilus talv. Siin blogis ka postitus olemas.

2020
Sel aastal on ilm hoopis eriline. Talve pole olnud, aina sajab vihma ja enamasti on väljas plusskraadid. Juba jaanuaris hakkasid õitsema lumikellukesed ja sinililled ja mis kõik veel... Seekordne pidupäev algas mul kontserdiga, kus esimeses osas esines ansambel Viik (Kadri Lepasson kandlel ja Ott Kaasik kitarril). Väga ilus ja huvitav muusika, teistmoodi ja enamuses nende endi looming. Mulle meeldis eriti lugu "Ilmutus". Teises osas astusid meie ette Inga ja Toomas Lunge ja see oli ka väga südamlik ja liigutav, samas hea huumoriga pikitud. No minul olid poolte laulude ajal silmad märjad...


Kontserdile kiirustades nägin järvel luiki ja muidugi oli koju jõudes kohe vaja fotokas ja mees kaasa haarata ja pildisessioonile minna. Luiged olid küll natuke kaugel ja minul pole nii suure zoomiga objektiivi, aga meenutuseks mõned pildid ikka sain.



Traditsioonilised paigad said ka üle vaadatud. Vabadussõja ausammas värskete pärgadega.


Muusikakool on saanud uue kuue, nii seest kui väljast. Sees polegi veel käinud.



Põlva Keskraamatukogu remont oli ka alles mõne aasta eest.


Lõõtsakuninga Karl Kikka pronkskuju (skulptor Ekke Väli) avati eelmise aasta Harmoonika ajal. Kahe aasta tagustel aastapäeva piltidel on veel näha ajutine kuju.



Kaks aastat tagasi suvel toimus Põlvas tänavakunsti festival, mille ajal said paljud Põlva ja maakonna hoonete seinad ja müürid kaunistatud kunstiteostega.


Siin on kaks Kikast ühele pildile saanud! :)


Fragmendid kukega seinalt.



Neid maalinguid on Põlvas palju rohkem, aga seekord siis selline valik kultuurikeskuse treppide juures.




Hurda tiigi ääres on mitu sinimustvalget pinki. Tegelikult on neid erinevate Euroopa maade lipuvärvides pinke kogu Põlva täis ja seda tehti eelmisel aastal Euroopa Maapiirkondade Harta  kokkusaamise auks. Keskväljakul avati ka suur Euroopa pink, mis on 28 m pikk.


Tänane ekskursioon saigi läbi. Pidupäev oli ilus ja ilm ka päikeseline! Ainult see nohu, mille ma jälle (teist korda sel kuul) külge haakisin, pole kuigi mõnus. Millegipärast olen veebruaris tihti haige. Sel kuul sain tööl käia ainult 4 päeva. Alguses olin haiguslehel ja nüüd puhkusel. Aga varsti tuleb kevad!