teisipäev, 30. juuni 2009

Põlva - Intsikurmu - Rosma - Põlva

Eile tegime siis sellise "väikese" ringi. Kell 5 õhtul hakkasime astuma ja 9 paiku jõudsime koju. Puruväsinutena. Kui eelmisel retkel me mängisime ekstreemsportlasi, siis seekord oli mul kaasas isiklik kunstiline juht! : ) Minul vist jääksid küll pooled asjad nägemata, kui meest kaasas poleks. Ta leiab alati midagi erilist ja oskab õigel hetkel õige suuna valida. Pildistamisel juhendab mind ka agaralt! Keset Põlva linna, Hurda tiigist leidsin mina vesikupud, aga tema vesiroosid!


Võtsime suuna Intsikurmu poole. Seal on järgmine tiik.


Läbi metsa ja sääskede rünnaku jõudsime Rosmale. Sain nüüd ometi pildile jäädvustada meie linna ilusa rahvusliku piiritähise.


Veekogusid oli lausa igal sammul, küll järv, jõgi, tiigid, ojad, kraavid... Seekord polnud vaid lompe! Ühelt kraavikaldalt, või õigemini lausa vees kasvamast leidis mees sellised kaunid õied:


Siis me kolasime veel Rosma krossirajal ja kuidagimoodi olime sattunud juba linna serva Salu tänavasse. Seal jõe ääres avastasime uue linnaosa, kuhu ei-tea-millal olid ahhetamapanevalt kaunid eramud kerkinud. Sinnapoole linnaserva satub küll üliharva. Ei olnud ma seal enne neid majugi iial käinud...

Ja siis... ja siis maandus taamal jõe ääres graatsiliselt sookurg. Olin just neil päevil mehele lubanud, et ükskord ma sookurge pildistan! Ja siin ta oligi! Sain pildi, kuigi zoomiga ja veel arvutis lõigatud ka, aga ikkagi! Küll ma saan kunagi ka kvaliteetse pildi!


Nii palju erilist ühe õhtuga. Päeva "naelaks" kujunes veel valgusfoor Põlva linnas!!! Küll mittetöötav, aga täitsa ehtne! Huvitav, palju meie linna elanikke teab, et meil on valgusfoor? : )

Et mitte otse koju minna, käisime veel Ähniorus minu vanemate pool sees ja puhkasime jalga. Viimane kilomeeter läks tõepoolest jõudsamalt, ilma vahepeatusteta!

Järgmise korrani!
Loodetavasti meeldib teile ka uuendatud blogikujundus!

laupäev, 27. juuni 2009

Vihmasajus ümber järve

Las kallab nüüd vihma nii, et pilgu eest kaob silmapiir.
Las kallab, ka sadades on südames mul päiksekiir...


Mulle meeldib vihmasadu. Vihma käes tekib alati eriline rõõm südames - justkui Jumal ise kallaks taevast alla oma õnnistust! Täna läksid kaks "hullu" vihma ja äiksega jalutama! : ) Tegelikult ju alguses ei sadanudki, aga meil ei tulnud mõttessegi koju tagasi pöörduda. Plaan oli teha üks korralik jalutuskäik ümber järve. Ega ma pikalt seletama ei hakkagi - las pildid räägivad! Koju jõudes olime läbimärjad ja õnnelikud!



















teisipäev, 23. juuni 2009

Jaanilaupäeval aeda avastamas

Minu sellesuvised metsaretked ja mõned veidi kaugemad sihtkohad ootavad oma aega, täna alustan üsna lähedalt, ema aiast! Võtsin nõuks sellega kohe sügavamalt tutvust teha ja leidsin hulgaliselt kauneid õisi!























esmaspäev, 1. juuni 2009

Milleks on vaja koolimaja...

Tahtsin ikka koolimajadest rääkida. Juba ammu, pea kuu aega tagasi. Siis käisin ühe seltskonnaga mõnedes meie (Põlva) maakonna koolides käsitöönäitusi külastamas. Peale käsitööde fotografeerisin ära kõik koolimajad ja see oli nagu omaette ekskursioon. Minu kooliskäimistest on möödas - oot, ma arvutan - juba 25 aastat! Oo, juubel!!! Vaat kui õigel ajal kooliaega meenutada!
Alustasime Värskast. Väga kena koolimaja on seal:


Värskast suundusime Räpinasse:



Mooste kooli näitus toimus hoopis kultuurimajas, sestap mul koolimaja pilti pole, aga õnneks olen selle kauni mõisamajaga tutvunud ühel eelmisel väljasõidul.
Tuttav tee viis meid Ahja poole. Väike värin tuli sisse! Ahja Keskkoolis olen ma ise õppinud 4.-8.klassini (tol ajal oligi 8. põhikooli lõpuklass) ja seal möödusid mu parimad kooliaastad. Kõige-kõige ilusam aeg! Meie klass oli vanas mõisamajas, mis kahjuks praeguseks on üsna trööstitus olukorras. Tulekahjus säilisid vaid müürid ja kinnilöödud aknaavasid on nii kurb vaadata.


Aga "uus" maja on veelgi uuemaks saanud ja täiesti tundmatuseni oma kuube vahetanud!



Ja järvest on saanud jõgi! :)


Aga küngas koolimaja ees on alles! Nii armas mälestus!


Ja ikka veel kirjutavad nad uhkusega välja: Fr. Tuglase nim. Ahja Keskkool. See oli minu ajal kõigi vihikute peal kohustuslik ja ühtlasi auasi! ...Jäin nüüd mõtteis rändama neid radu... Seda kõike ei saa ja ei ole vajagi kirja panna. Aga mõnus-magus-valus tunne poeb südamesse...
Järgmine peatus on meil Vastse-Kuuste. Sealt on ikka Tartusse minnes vahel mööda sõidetud.


Tartusse saab ka Kambja kaudu, sel juhul tuleb sõita Krootuselt läbi. Ilus suur Krootuse koolimaja, kuigi lapsi on praeguseks väheks jäänud - nagu ikka maakoolides viimasel ajal.


Nüüd tuleb maakonna see osa, kus ma eriti käinud pole. Saverna Põhikool.


Valgjärve - väga ilus koolimaja ja ära sõites sain veel läbi autoakna päris huvitava pildi.



Kanepi on mulle juba tuttav koht. Seal olen ka õppinud, kuigi vaid ühe aasta, enne Ahjale kolimist. Kanepis oli mul maailma parim klassijuhataja! Ja einelauast ostsime bussi oodates maailma parimaid liivarõngaid. Auguga! (Nüüd olen näinud ka ilma auguta. Enam ei osta.) Kirik koolimaja ees on ikka samasugune.





Kanepist vurasime kodu poole. Põlva Keskkool oli meie viimane peatus. Sellest koolimajast kõnnin tihti mööda - ema poole. Aga ise seal käinud pole. Mu õde on. (Siis oli see Põhikool ja mina käisin tolleaegses Keskkoolis, mis kannab nüüd Ühisgümnaasiumi nime.) Sellest koolist sai üks sisevaade ka, sest see on niivõrd ilus!



Vaat niisugused mõtted ja meenutused täna.