Milleks on vaja koolimaja...

Tahtsin ikka koolimajadest rääkida. Juba ammu, pea kuu aega tagasi. Siis käisin ühe seltskonnaga mõnedes meie (Põlva) maakonna koolides käsitöönäitusi külastamas. Peale käsitööde fotografeerisin ära kõik koolimajad ja see oli nagu omaette ekskursioon. Minu kooliskäimistest on möödas - oot, ma arvutan - juba 25 aastat! Oo, juubel!!! Vaat kui õigel ajal kooliaega meenutada!

Alustasime Värskast. Väga kena koolimaja on seal:


Värskast suundusime Räpinasse:



Mooste kooli näitus toimus hoopis kultuurimajas, sestap mul koolimaja pilti pole, aga õnneks olen selle kauni mõisamajaga tutvunud ühel eelmisel väljasõidul.

Tuttav tee viis meid Ahja poole. Väike värin tuli sisse! Ahja Keskkoolis olen ma ise õppinud 4.-8.klassini (tol ajal oligi 8. põhikooli lõpuklass) ja seal möödusid mu parimad kooliaastad. Kõige-kõige ilusam aeg! Meie klass oli vanas mõisamajas, mis kahjuks praeguseks on üsna trööstitus olukorras. Tulekahjus säilisid vaid müürid ja kinnilöödud aknaavasid on nii kurb vaadata.


Aga "uus" maja on veelgi uuemaks saanud ja täiesti tundmatuseni oma kuube vahetanud!



Ja järvest on saanud jõgi! :)


Aga küngas koolimaja ees on alles! Nii armas mälestus!


Ja ikka veel kirjutavad nad uhkusega välja: Fr. Tuglase nim. Ahja Keskkool. See oli minu ajal kõigi vihikute peal kohustuslik ja ühtlasi auasi! ...Jäin nüüd mõtteis rändama neid radu... Seda kõike ei saa ja ei ole vajagi kirja panna. Aga mõnus-magus-valus tunne poeb südamesse...

Järgmine peatus on meil Vastse-Kuuste. Sealt on ikka Tartusse minnes vahel mööda sõidetud.


Tartusse saab ka Kambja kaudu, sel juhul tuleb sõita Krootuselt läbi. Ilus suur Krootuse koolimaja, kuigi lapsi on praeguseks väheks jäänud - nagu ikka maakoolides viimasel ajal.


Nüüd tuleb maakonna see osa, kus ma eriti käinud pole. Saverna Põhikool.


Valgjärve - väga ilus koolimaja ja ära sõites sain veel läbi autoakna päris huvitava pildi.



Kanepi on mulle juba tuttav koht. Seal olen ka õppinud, kuigi vaid ühe aasta, enne Ahjale kolimist. Kanepis oli mul maailma parim klassijuhataja! Ja einelauast ostsime bussi oodates maailma parimaid liivarõngaid. Auguga! (Nüüd olen näinud ka ilma auguta. Enam ei osta.) Kirik koolimaja ees on ikka samasugune.





Kanepist vurasime kodu poole. Põlva Keskkool oli meie viimane peatus. Sellest koolimajast kõnnin tihti mööda - ema poole. Aga ise seal käinud pole. Mu õde on. (Siis oli see Põhikool ja mina käisin tolleaegses Keskkoolis, mis kannab nüüd Ühisgümnaasiumi nime.) Sellest koolist sai üks sisevaade ka, sest see on niivõrd ilus!



Vaat niisugused mõtted ja meenutused täna.