laupäev, 21. november 2015

esmaspäev, 16. november 2015

Sügisene aed

Kuigi on juba november, leiab aias ikka silmailu ja värve, üllataval kombel ka piisavalt rohelust.

Säravpunane thunbergi kukerpuu:



Valged ja roosad lumimarjad:




Maasikate värvivariatsioonid:



Kui vanad õunapuud on juba raagus, siis noor hoiab ikka lehti küljes:

esmaspäev, 9. november 2015

Vihmane pühapäev

Vihmapärlid


Veepiiril


Läbi kõrte


Üksik suur vahtraleht nagu seisaks õhus...

reede, 9. oktoober 2015

Sügisevaade

Töö juures Lintes. Pildistasin puhkeruumi aknast läbi vihmamärja klaasi. Täna hommikupoole tuli maha esimene lumi. Lõuna ajal säras aga päike, mis lume sulatas ja pildistamise hetkel sadas juba vihma.

kolmapäev, 30. september 2015

Päike tõuseb

...septembrikuu viimasel hommikul:

pühapäev, 6. september 2015

Viljad küpsevad

Ka aias on sügis peale pressimas. Viinamarjad, õunad, pihlakad... Kultuurpihlakas on seekord pildil. Tema on punasemate ja suuremate marjadega.














laupäev, 5. september 2015

Metsas

Väike jalutuskäik. Esimesed pisikesed sügise märgid, kuigi üldmulje on ikka päris suvine!




reede, 28. august 2015

Pääsukeste kolmas hooaeg

Kokkuvõtvalt kirjutan selle suve pääsuperest. Ma ei olegi üles kirjutanud, millal nad saabusid, aga kui mu mälu mind ei peta, siis üsna hilja, juunis, enne jaanipäeva. Arvasime, et äkki seekord ei tulegi. Pojad koorusid 23.-24. juulil. Esimesi vaikseid häälitsusi kuulsime 28. juulil. 26.augustil olid nad läinud.

Sel aastal olid nad erakordselt arad ja pilte sain vaid mõned, needki ainult köögi aknast. Eriti vahva oli lepatriinu jälgimine. Pääsuke ise nagu pallike! :)



neljapäev, 27. august 2015

Viimse reliikvia radadel

24. augustil, nädalase puhkuse esimesel päeval, võtsime Helmetiga ette veidi pikema matka kui koduümbruse rajad. Juba eelmisel aastal sai plaani võetud järjekordne Taevaskoja matk ja netist leidsin hea viite Viimse reliikvia radadele. Sellised kuulsad paigad on meile üsna lähedal ja me polnud neid näinudki! Ilm tõotas tulla hea, mitte nii palav kui järgmised päevad.

Sõitsime bussiga Saessaarde ja alustasime teekonda. Kell on 10:30. Taevaskoja parkla on tühi, alles pärast meid tulid esimesed autod. Lootsimegi, et esmaspäevasel päeval liigub rahvast vähe.


Kuni Suure Taevaskojani oli tee tuttav, kuigi nii mõnigi tore uuendus püüdis pilku. Kahjuks oli paar aastat tagasi suure tormi ja äiksega sisse varisenud Emaläte, aga allikas ikka voolas.


Suurest Taevaskojast edasi oleksime pidanud minema teiselt poolt jõge ehk siis ülevalt. Meie tegime niisiis matkaraja läbi vastupidises suunas, aga seda taipasime poolel teel ja mis vahet seal on. Esimesena jõudsime Ottenisse. Metsamaja juures sõime natuke, puhkasime jalga, vaatasime ringi ja liikusime edasi.


Kohe jõudsimegi Siimu sillani. Ausalt öeldes ma natuke pettusin, sest tutvustav artikkel lubas: Hetkeks usud, et oled vanale Inglismaale sattunud. Niivõrd ehedalt ja stiilselt mõjub vana, 2 võlviga kivisild jõe kohale kaarduvate toomingatega. Jälle tunned ära “Viimse Reliikvia” võttepaiga - koha kus Siim tõkestas küünlavankri jälitajate tee. Sellist VAU-effekti ei tekkinud. Võib-olla, kui seal võsa vähem oleks ja muidugi kõige trooniks oli kogu päeva paistnud ere päike, mis ei lasknud üldse normaalseid pilte teha. Aga ma lähen sinna veel tagasi!


Risbiteri kalju nägime ka ära, selle koha, kus tõld kihutas ja Hans von Riesbieter tõllast välja visati. Noh, käisime siis esimest korda elus kanjonis! :)


Teine pool teed oli igavam. Metsavendade punkrit me küll ei näinud. Oleksime nagu üsna lähedal olnud, aga üles ei leidnud. Kogu tee jälgisin matkaraja kaarti Google Maps´i abiga, aga ikka kaldusime rajast kaugemale ja saime seetõttu üsna palju kõndida. Taevaskotta jõudes sai mobiili aku ka tühjaks. Õnneks oli bussipeatuses kell!!! Ja keegi polnudki seda ära varastanud või lõhkunud. Bussipeatus ja vana rongijaam olid väga pilkupüüdvad.



Me ootasime mitu tundi bussi, mida lõpuks ei tulnudki. No ei osanud bussiplaani õieti lugeda... See buss käis ainult kooli ajal. Hakkasime siis jalgsi mööda raudteed kodu poole sammuma.


Läksime veel maalt läbi, võtsime vett, sest meie vesi oli täitsa otsas. Aga meie vesi oli parem! Helmet pani kraanivee hulka natuke meresoola. See oli üllatavalt hea!

Koju jõudsime 19:00 paiku. Väsinud ja näljased. Mina lugesin oma sammud kokku:
28539 sammu (10862 aeroobset)
18,55 km (12 Taevaskojas ja 6,55 mööda raudteed koduni)
Põletatud 1307 kcal ja 76,1 g rasva

Kõiki pilte saab näha SIIN.

pühapäev, 23. august 2015

Augusti õied ja viljad

Aia pildistamises on väike paus sisse tulnud. Eks vahepeal said puhkused ka läbi ja nii tihedalt enam vanemate pool ei käi. Kisub juba sügise poole, kuigi suveilmad alles augustis kohale jõudsidki. Õnneks mul just veel üks puhkusenädal kohe algamas.

Kaunid gladioolid:



Viinamarjad on veel hapud...


Paradiisiõunapuu laiutab keset aeda. Nii suur, et ei taha pildile ära mahtuda. Kahjuks oli laupäeval nii ere päike, mis pildistamisel kasuks ei tulnud.




 Valge lumimarja kõrval on ka roosa sort:


Ja lõpuks potiroosid, mida sünnipäevadeks on kingitud ja hiljem aeda istutatud. Nagu näha, tunnevad ennast aias ka päris koduselt. Taustal on parkjuur.

teisipäev, 4. august 2015

Aurav hommik

Täna hommikul kell 6.30.