24. augustil, nädalase puhkuse esimesel päeval, võtsime Helmetiga ette veidi pikema matka kui koduümbruse rajad. Juba eelmisel aastal sai plaani võetud järjekordne Taevaskoja matk ja netist leidsin hea viite Viimse reliikvia radadele. Sellised kuulsad paigad on meile üsna lähedal ja me polnud neid näinudki! Ilm tõotas tulla hea, mitte nii palav kui järgmised päevad.
Sõitsime bussiga Saessaarde ja alustasime teekonda. Kell on 10:30. Taevaskoja parkla on tühi, alles pärast meid tulid esimesed autod. Lootsimegi, et esmaspäevasel päeval liigub rahvast vähe.
Kuni Suure Taevaskojani oli tee tuttav, kuigi nii mõnigi tore uuendus püüdis pilku. Kahjuks oli paar aastat tagasi suure tormi ja äiksega sisse varisenud Emaläte, aga allikas ikka voolas.
Suurest Taevaskojast edasi oleksime pidanud minema teiselt poolt jõge ehk siis ülevalt. Meie tegime niisiis matkaraja läbi vastupidises suunas, aga seda taipasime poolel teel ja mis vahet seal on. Esimesena jõudsime Ottenisse. Metsamaja juures sõime natuke, puhkasime jalga, vaatasime ringi ja liikusime edasi.
Kohe jõudsimegi Siimu sillani. Ausalt öeldes ma natuke pettusin, sest tutvustav artikkel lubas: Hetkeks usud, et oled vanale Inglismaale sattunud. Niivõrd ehedalt ja stiilselt mõjub vana, 2 võlviga kivisild jõe kohale kaarduvate toomingatega. Jälle tunned ära “Viimse Reliikvia” võttepaiga - koha kus Siim tõkestas küünlavankri jälitajate tee. Sellist VAU-effekti ei tekkinud. Võib-olla, kui seal võsa vähem oleks ja muidugi kõige trooniks oli kogu päeva paistnud ere päike, mis ei lasknud üldse normaalseid pilte teha. Aga ma lähen sinna veel tagasi!
Risbiteri kalju nägime ka ära, selle koha, kus tõld kihutas ja Hans von Riesbieter tõllast välja visati. Noh, käisime siis esimest korda elus kanjonis! :)
Teine pool teed oli igavam. Metsavendade punkrit me küll ei näinud. Oleksime nagu üsna lähedal olnud, aga üles ei leidnud. Kogu tee jälgisin matkaraja kaarti Google Maps´i abiga, aga ikka kaldusime rajast kaugemale ja saime seetõttu üsna palju kõndida. Taevaskotta jõudes sai mobiili aku ka tühjaks. Õnneks oli bussipeatuses kell!!! Ja keegi polnudki seda ära varastanud või lõhkunud. Bussipeatus ja vana rongijaam olid väga pilkupüüdvad.
Me ootasime mitu tundi bussi, mida lõpuks ei tulnudki. No ei osanud bussiplaani õieti lugeda... See buss käis ainult kooli ajal. Hakkasime siis jalgsi mööda raudteed kodu poole sammuma.
Sõitsime bussiga Saessaarde ja alustasime teekonda. Kell on 10:30. Taevaskoja parkla on tühi, alles pärast meid tulid esimesed autod. Lootsimegi, et esmaspäevasel päeval liigub rahvast vähe.
Kuni Suure Taevaskojani oli tee tuttav, kuigi nii mõnigi tore uuendus püüdis pilku. Kahjuks oli paar aastat tagasi suure tormi ja äiksega sisse varisenud Emaläte, aga allikas ikka voolas.
Suurest Taevaskojast edasi oleksime pidanud minema teiselt poolt jõge ehk siis ülevalt. Meie tegime niisiis matkaraja läbi vastupidises suunas, aga seda taipasime poolel teel ja mis vahet seal on. Esimesena jõudsime Ottenisse. Metsamaja juures sõime natuke, puhkasime jalga, vaatasime ringi ja liikusime edasi.
Kohe jõudsimegi Siimu sillani. Ausalt öeldes ma natuke pettusin, sest tutvustav artikkel lubas: Hetkeks usud, et oled vanale Inglismaale sattunud. Niivõrd ehedalt ja stiilselt mõjub vana, 2 võlviga kivisild jõe kohale kaarduvate toomingatega. Jälle tunned ära “Viimse Reliikvia” võttepaiga - koha kus Siim tõkestas küünlavankri jälitajate tee. Sellist VAU-effekti ei tekkinud. Võib-olla, kui seal võsa vähem oleks ja muidugi kõige trooniks oli kogu päeva paistnud ere päike, mis ei lasknud üldse normaalseid pilte teha. Aga ma lähen sinna veel tagasi!
Risbiteri kalju nägime ka ära, selle koha, kus tõld kihutas ja Hans von Riesbieter tõllast välja visati. Noh, käisime siis esimest korda elus kanjonis! :)
Teine pool teed oli igavam. Metsavendade punkrit me küll ei näinud. Oleksime nagu üsna lähedal olnud, aga üles ei leidnud. Kogu tee jälgisin matkaraja kaarti Google Maps´i abiga, aga ikka kaldusime rajast kaugemale ja saime seetõttu üsna palju kõndida. Taevaskotta jõudes sai mobiili aku ka tühjaks. Õnneks oli bussipeatuses kell!!! Ja keegi polnudki seda ära varastanud või lõhkunud. Bussipeatus ja vana rongijaam olid väga pilkupüüdvad.
Me ootasime mitu tundi bussi, mida lõpuks ei tulnudki. No ei osanud bussiplaani õieti lugeda... See buss käis ainult kooli ajal. Hakkasime siis jalgsi mööda raudteed kodu poole sammuma.
Läksime veel maalt läbi, võtsime vett, sest meie vesi oli täitsa otsas. Aga meie vesi oli parem! Helmet pani kraanivee hulka natuke meresoola. See oli üllatavalt hea!
Koju jõudsime 19:00 paiku. Väsinud ja näljased. Mina lugesin oma sammud kokku:
28539 sammu (10862 aeroobset)
18,55 km (12 Taevaskojas ja 6,55 mööda raudteed koduni)
Põletatud 1307 kcal ja 76,1 g rasva
Kõiki pilte saab näha SIIN.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar
AITÄH, ET LÄBI ASTUSID! RÕÕM OLEKS LUGEDA, MIS MÕTTED SINUL TEKKISID!