Mu lemmiklinn! Kui on võimalus, siis ikka külastan. Seekord koos kutsehaigetega ja reisifirma Flakker kaasabil.
Esimene peatus oli meil Lidos. Olen seal käinud ammu-ammu ja niisama ringi jalutanud. Seekord ikka sõin ka ja peab ütlema, et oli väga hea söök! Jalutamiseks jäi ka natuke aega.
Siis algas jalutuskäik linnas. Enamus kohti on küll juba tuttavad, aga huvitav ikka erinevate giidide juttu kuulata. Sellest kassidega majast olen kuulnud vähemalt kolme erinevat lugu. Ja ikka saan midagi täiesti uut teada.
Näiteks see tammetüvi, mis asub raekoja taga sisehoovis, leiti raekoja ehituse ajal, vundamendi väljakaevamisel. Tamm kasvas Daugava kaldal 3500 aastat tagasi, umbes samal ajal kui Tutanhamon valitses Egiptust.
Või see praegu Riia Jaani luterlik kirik (Skārnu tänav 24), mis ammustel aegadel kuulus dominiiklaste ordule. Jaani kirikuga on seotud legend - 15. sajandil tahtsid kaks dominiiklaste munka saada pühakuks ja nad veetsid oma ülejäänud elu kiriku müüri sisse ehitatuna. Riia elanikud toitsid neid selleks otstarbeks müüri jäetud august. Pärast mitut sajandit leiti surelikud jäänused, see müüriti uuesti kinni, jättes jäänused puutumata, kuid nende munkade mälestuseks jäeti müüri ristikujuline auk. Pärast munkade surma paavst neid aga pühakuteks ei kuulutanud.
Eriliselt kaunis koeraga maja Šķūņu iela 12/14. Väga ilusate dekoratiivsete kaunistustega juugendstiilis hoone. Koera kuju esialgu ei oska märgatagi, ta on seal täitsa üleval rõdu serva peal. Legendi järgi olevat jõukas ettevõtja Heinrich Dettmann lasknud ehitada 1902. aastal selle oma naisele. Tema perekonnanime meenutavad fassaadil korduvad dekoratiivsed D-tähed. Aga ajalooallikad ei maini, et maja oleks olnud kingitus tema abikaasale. Koera kohta on levinud igasugused rahvajutud, kuid kunstiajaloolaste hinnangul ei ole tegemist omaniku lemmikloomaga. Koer kuulub kogu fassaadi sümboolsesse kujundusse, mis on inspireeritud Belgia ja eriti Brüsseli varasest juugendstiilist. Seal kasutati sageli loomade ja taimede motiive dekoratiivsete sümbolitena. Erinevalt paljudest Riia juugendmajadest ei domineeri siinsel fassaadil inimnäod ega mütoloogilised olendid. Selle asemel on fassaad nagu kivisse raiutud botaanikaaed: moonid, nartsissid, kastanilehed, viljapead, sepistatud lillemotiivid. See teeb hoone Riia juugendarhitektuuris üsna ainulaadseks. Tasub minna imetlema!
Nii nagu Tallinnas on Kolm Õde, on Riias Kolm Venda - linna vanim elamukompleks. Legendi järgi olevat need ehitanud sama pere mehed, sellest ka nimi.
1. Mazā Pils iela 17 (vanim): valmis 15. sajandi lõpus, seda iseloomustavad gooti stiilis jooned ja renessansiaegsed viilud. Pildil keskel, see kandiline.
2. Mazā Pils iela 19: ehitatud 1646. aastal, fassaadil on näha hollandi renessansi mõjutusi. Kollane maja.
3. Mazā Pils iela 21 (noorim): pärineb 17. sajandi lõpust, kitsas barokkstiilis hoone. Mul on see kolmas maja ainult natuke pildile jäänud - see sinakas vasakul
Ja oligi õhtu käes. Ööbisime üle jõe Islande hotellis, enne aga käisime veel söömas sealsamas lähedal Olimpia ostukeskuses ja ostsime veidi külakosti Rimist.
Teise päeva hommikul sõitsime plaaniväliselt Keskturgu. Et lihtsalt natuke aimu saada sellest Euroopa ühest suurimast turust. Oli just tipptund ja väga kiiresti sõit just ei edenenud, aga kohale me jõudsime. Ma ei ostnud turult midagi, lihtsalt jalutasin. Selleks peab aega võtma. Õnneks asub ta otse bussijaama kõrval.
Nüüd ootas meid Motomuuseumi külastus. Väga äge koht. Vaadata on palju. Vanaaegsed autod ja nõukaajast pärit masinad, mida isegi kunagi meie teedel nähtud. Äratundmisrõõmu oli küll ja veel! Aga need uunikumid on ikka kõige uhkemad!
Lõunapaus oli meil Siguldas. Oh, ma sain lõpuks neid Sigulda kepikesi pildistada! Mitmed korrad olen mööda sõitnud ja unistanud, et saaks seal peatuda... Nüüd oli enne lõunasööki veidi aega ja ma ei lasknud seda kaks korda öelda.
Cēsise lähedal Līvi külas külastasime kangete jookide "tehast" Veselības Laboratorija (Teviselabor). See on pereettevõte, kus toodetakse peamiselt nalivkasid ja muid kangemaid jooke. Minagi sealt paar sorti väikest pudelit kaasa tõin. Kohapeal muidugi degusteerisime ja peremees rääkis ja näitas, kuidas tootmine käib.
Ja saigi meie reis läbi. Suveniirideks sai kaasa toodud paar nalivkat, automuuseumist suur kruus ja nihkaliibriga pastakas ja turult tulles jalakäijate tunnelist emotsiooniost - kassidega sall. Muidugi külakostiks lehmakomme ja töökaaslastele Riia palsamiga kommikarp.
PILDIALBUM vaja ka kindlasti läbi vaadata!
