Ma olen Räpinas sündinud. Helmet ka. Mingil huvitaval kombel pole ma Räpinas kunagi pilte teinud, täitsa imelik kohe. Naaberlinn ju. Tahtsime juba suvise puhkuse ajal minna, aga siis tulid muud sündmused vahele. Ja hea oligi. Ma olen läbi aastate FB-s neid ilusaid sügisvärvides Räpina pilte imetlenud, seetõttu tuligi mõte ajastada oma reis kõige värvilisemale sügisesele ajale - ja me saime unustamatu vananaistesuve Räpinas! :)
Mul oli Google Mapis ära märgitud kümmekond kohta, kuhu tahtsin minna. Enamuses neist sai käidud, alates Raudmehe pargist lõpetades õigeusu kirikuga (sisse sinna küll ei saanud). Kahjuks oli laupäeval suletud Sillapää lossis asuv Koduloomuuseum ja töötaja haigestumise tõttu ka Ulve Kangro käsitööpood Meistrite Majas. Et siis on asja Räpinasse tagasi minna!
Räpina on piisavalt väike linn, kõik kohad asuvad suhteliselt ligistikku ja kolm tundi oli täitsa piisav aeg vaatamisväärsustega tutvumiseks.
Sillapää loss ise oli kinni, aga jalutasime ümber selle, imetlesime roose, jalutasime sügislehtedes sahistades pargis ja leidsime isegi Musutempli üles.
Üle järve on kiriku vaade eriti kaunis.
Ringiga järve äärt mööda jalutades jõudsime Aianduskoolini ja vaatasime üle ka kollektsioonaia. Kuna uksed olid lahti ja rahvas majas, saime korraks ka koolimajas sees uudistada. Olen seal mõne aasta eest käinud kalligraafia kursusel.
Õigeusu kirik oli natuke eemal, aga käisime seal ka ära. Ja tore oli, sest sealsamas üle tee, Apteegi tänavas, elas Helmet lapsena. Kodumaja ees sai ka pilt tehtud. Helmeti õe jutu järgi elasid nad teisel korrusel, all oli õmblustöökoda ja üle tee pood.
Nii meie ring täis saigi. Väga meeldejääv päev oli! Algusest peale. Kui liinibussiga läbi Mooste Räpina poole vurasime, oli meil bussis üks pillimees, kes rääkis kõrvalistuvatele naistele, kuidas ta oma pilli Põlvas korda oli lasknud teha, mispeale prouad nõudsid kohe pillilugu. Mitu lugu tuli. Tore sõit oli! Vaata seda lugu
minu FB lehelt.
