Kes siin peidus on?

Väike varblane kibuvitsapõõsas. Kohe tuli meelde Onu Remuse jutt: "Kibuvitsapõõsas on minu kindlus, minu kodu, kallis vennas!"

Halo

17. mail oli vist üle terve Eesti näha ilmastikunähtust, mida mina pole varem näinud. Ega poleks nüüdki näinud, kui õde poleks mulle FB-sse pilti saatnud. Otse päikesesse ju tavaliselt ei vaata. Vähemalt Pärnus ja Viljandis oli ka halo näha, nii et Lõuna-Eestis võis seda kindlasti vaadelda ja päris pikalt, pea pool päeva küll. Minu pildid on tehtud 11:30.

Halo võib tekkida nii ümber kuu kui ka päikese ja halonähtuste tekkimise põhjuseks on jääkristallid kiud- ja kiudkihtpilvedes troposfääri ülemises kihis kõrgusel 5–10 km, talvel ka maapinna lähedal (nii ütleb Vikipeedia). Halo kohta saab lugeda ka ilm.ee lehelt. Sealt saab teada, et kui vikerkaar saab tekkida valguse paistmisel vihmapiiskadele või udule, siis halod tekivad valguse murdumisel ja peegeldumisel jääkristallidel.

Halo pidi tähendama ka ilma soojenemist ja viimased paar päeva olid tõesti suviselt soojad.

Emadepäeval ema aias

Lõpuks oli esimene tõeliselt soe ja päikeseline ilm ja aias õitsevad kevadlilled.

Ema tehtud tort oli väga maitsev ja mahlane!

Sinialliku

Laupäeval käisime külas õetütrel ja tema elukaaslasel nende uues kodus Siniallikul, Viljandi külje all. Väga ilus ja looduskaunis koht. Lisaks suurele aiale väikese maja juures on kohe üle tee kaunis kivine Everti oja ja maja tagant saab jalutada metsa.

Aias uhkeldavad karukellad ja kollased kevadadoonised.

Palju võõrasemasid ja priimulaid. Krookusedki veel võtavad viimast. 

Heki varjust leidsin isegi sinililli. Kaugel vaadates arvasin need hoopis teised lilled olevat, sest õied olid nii suured.

Maja taga puude all õitsevad kuldtähed.

Maa paistab olevat viljakas. Ülased on ka hiigelsuured.

Oja kaldal õitsevad varsakabjad.

Everti oja meeldis mulle kõige rohkem. Mõnus kivine. Kui siin veel roheliseks läheb, on veelgi ilusam.

Himmastes

Tegelikult oli plaan minna ainult Mammastesse, aga lõpuks jõudsime ka Himmastesse. Esimene peatus oli meil tervisespordirajal asuval sillal. Ennast tuli ju ka ikka pildistada! :)

Ülased õitsesid. Tegelikult nägime isegi sinililli veel.

Toomingad on varsti puhkemas.

Jõudsime Mammaste Tervisespordikeskusse, jõime seal kohvi ja plaanisime tagasi koju jalutada. Helmet ütles, et lähme vaatame raudteed ka, see sealsamas puude taga. Aga parasjagu keegi ületas rattaga raudteed ja meie uudishimulikud läksime talle järele. Ja jõudsime Himmaste alakülla (üleval on küla keskus). Google Maps näitas, et seal on Hurda sünnikoht, koolimaja ja allikad. Loomulikult tuli edasi minna.

Jakob Hurda sünnikohas Lepa talus on alles ja korda tehtud kõrvalhooned. Elumaja hävis 1975. aastal.

Natuke edasi jalutada ja juba paistabki koolimaja.

Himmaste kool asutati 1820. aastal. Kool tegutses esialgu Himmaste küla Lepa talus. Esimeseks koolmeistriks oli keeletedlase Jakob Hurda samanimeline vanaisa. 1885. aastal valmis uus koolimaja küla lääneserval Orajõe ääres. 2000. aastast oli Himmaste Algkool 4-klassiline kool. 2005. aastal oli Himmaste Algkool Vabariigi Presidendi konkursi "Kaunis Eesti kodu 2005" Põlvamaa võitjate hulgas. Himmaste Algkool lõpetas tegevuse 31. augustist 2013. Viimasel, 2012/2013 õppeaastal õppis koolis 23 õpilast. 2014. aastast haldab Himmaste algkooli hoonet MTÜ Rosma Haridusselts. Hoones toimub Rosma Johannese Kooli 4.-7. klassi õppetöö.
Allikas: Vikipeedia

Koolimaja eest voolab läbi allikas. Nii tugeva vooluga nagu kärestikuline jõgi. Sedasama teed natuke ülespoole minnes jõuabki allikate alguseni.

Jõudsimegi allikateni, kuhu viis laudtee, seal täitsime ka oma joogipudeli allikaveega. Neid allikaid kutsutakse Silmaallikateks ja usutakse, et veel on ka raviomadused.

Alakülast jalutasime üles küla keskusse.

Tegime veel kiirvisiidi Helmeti tädi poole ja koju tulime Himmastest mööda uut kergliiklusteed. Kell hakkas juba pool 10 saama.

See kõik juhtus eile. Täna ei taha jalad eriti liikuda! :) Tegelikult kilomeetreid ei saanudki väga palju, kusagil 10 ringis.