Käisin elus esimest korda Narvas. Seal toimusid 30.mail üleriigilised käsitööpäevad. Kes teab, kas muidu oleksingi Narva sattunud. Eesimaa suuruselt kolmas linn sai nüüd üle vaadatud.
Meile tehti linnaekskursioon bussiga. Giidiks oli Narva linnasekretär Ants Liimets. Väga huvitav oli, ainult kahju, et pilte teha ei saanud. Läbi bussiakna nägime omal ajal võimast Kreenholmi Manufaktuuri kompleksi. See asub Kreenholmi saarel. Hiigelaegadel 80-ndatel töötas seal ligi 12000 inimest.
Linnas on palju hruštšovka-tüüpi maju ja ka Stalini aegseid paksude seintega maju. Sõja ajal pommitati linn praktiliselt maatasa. Üldiselt oli pilt hall. Ainult mõned pilkupüüdvad kordatehtud majad - nagu näiteks Raekoja platsi vastas, kus ühes hoones asub ka linnavalitsus. Puid oli palju, alleed tänava äärtes, aga muud haljastust nagu polnudki. Ei ühtki lille, aina hall, hall ja hall...
Raekojas käisime sees. Saalis oli hetkel näha Vana-Narva makett, mis täitis praktiliselt kogu saali. Selle kõik on ehitanud Fjodor Šantsev. 490 hoonet, nii nagu Narva välja nägi enne pommitamist. Imetlust väärt töö!
Raekoja kõrvale ehitati mõne aasta eest Tartu Ülikooli Narva Kolledž. Ja see oli ainuke kaasaegne ehitis, mida ma nägin. No võib-olla olid mõned kaubanduskeskused ka, millest mööda sõitsime, aga neile me tähelepanu ei pööranud. Kindlasti ei saa neid võrrelda Narva Kolledži hoonega. See ehitati sõjas hävinud börsihoone asemele ja valge fassaad jäljendabki vana hoonet. Muus osas aga on tegu väga kaasaegsete lahendustega. Avatud hoone igas mõttes - avar ja läbipaistev, sa võid vaadata korraga mitut korrust. Ja inimeste mõttes ka. Meile räägiti, et majas ei ole ainult üliõpilased, vaid seal käivad ka õpilased, seal korraldatakse erinevaid üritusi - nagu ka meie oma. Ja tänu sellele on muidu üsna nukker Raekoja plats taastamas oma esialgseid funktsioone inimeste kokkusaamise kohana. Ja muide, kolledži kohvikus "Muna" tasub ka söömas käia või kohvitamas. Kook nimega "Nõhk" oli ülihea!
Muidugi käisime ka linnuses ja muuseumis ja Pika Hermanni tornis, mis ei ole küll väga kõrge (51 m), kuid sealt avanesid kaunid vaated Narva linnale ja Venemaale koos Ivangorodi kindlusega.
Kindlasti oleks Narvas veel palju vaadata, kui meie selle 3-4 tunniga suutsime haarata. Igatahes oli huvitav. Mobiilile oli tulnud 4 sõnumit selle kohta, et olen jõudnud Venemaale! :) Piir oli ju paari sammu kaugusel.
Meile tehti linnaekskursioon bussiga. Giidiks oli Narva linnasekretär Ants Liimets. Väga huvitav oli, ainult kahju, et pilte teha ei saanud. Läbi bussiakna nägime omal ajal võimast Kreenholmi Manufaktuuri kompleksi. See asub Kreenholmi saarel. Hiigelaegadel 80-ndatel töötas seal ligi 12000 inimest.
Linnas on palju hruštšovka-tüüpi maju ja ka Stalini aegseid paksude seintega maju. Sõja ajal pommitati linn praktiliselt maatasa. Üldiselt oli pilt hall. Ainult mõned pilkupüüdvad kordatehtud majad - nagu näiteks Raekoja platsi vastas, kus ühes hoones asub ka linnavalitsus. Puid oli palju, alleed tänava äärtes, aga muud haljastust nagu polnudki. Ei ühtki lille, aina hall, hall ja hall...
Raekojas käisime sees. Saalis oli hetkel näha Vana-Narva makett, mis täitis praktiliselt kogu saali. Selle kõik on ehitanud Fjodor Šantsev. 490 hoonet, nii nagu Narva välja nägi enne pommitamist. Imetlust väärt töö!
Raekoja kõrvale ehitati mõne aasta eest Tartu Ülikooli Narva Kolledž. Ja see oli ainuke kaasaegne ehitis, mida ma nägin. No võib-olla olid mõned kaubanduskeskused ka, millest mööda sõitsime, aga neile me tähelepanu ei pööranud. Kindlasti ei saa neid võrrelda Narva Kolledži hoonega. See ehitati sõjas hävinud börsihoone asemele ja valge fassaad jäljendabki vana hoonet. Muus osas aga on tegu väga kaasaegsete lahendustega. Avatud hoone igas mõttes - avar ja läbipaistev, sa võid vaadata korraga mitut korrust. Ja inimeste mõttes ka. Meile räägiti, et majas ei ole ainult üliõpilased, vaid seal käivad ka õpilased, seal korraldatakse erinevaid üritusi - nagu ka meie oma. Ja tänu sellele on muidu üsna nukker Raekoja plats taastamas oma esialgseid funktsioone inimeste kokkusaamise kohana. Ja muide, kolledži kohvikus "Muna" tasub ka söömas käia või kohvitamas. Kook nimega "Nõhk" oli ülihea!
Muidugi käisime ka linnuses ja muuseumis ja Pika Hermanni tornis, mis ei ole küll väga kõrge (51 m), kuid sealt avanesid kaunid vaated Narva linnale ja Venemaale koos Ivangorodi kindlusega.
Kindlasti oleks Narvas veel palju vaadata, kui meie selle 3-4 tunniga suutsime haarata. Igatahes oli huvitav. Mobiilile oli tulnud 4 sõnumit selle kohta, et olen jõudnud Venemaale! :) Piir oli ju paari sammu kaugusel.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar
AITÄH, ET LÄBI ASTUSID! RÕÕM OLEKS LUGEDA, MIS MÕTTED SINUL TEKKISID!