Meil oli täna rõdul haruldane külaline. Läksin linnukestele süüa viima ja muidugi lendasid kõik tihased ja varblased kõigi nelja tuule poole. Siis aga märkasin rõdu serval kössitavat linnukest. Ta ei kavatsenudki ära lennata. Esimese hooga arvasin, et äkki ta on viga saanud ja no ega kaugemalt ei saanud aru ka. Mulle jäi mulje, et keegi on talle nokaga vastu pead virutanud ja veri väljas...
Haarasin toast telefoni ja hiilisin tasakesi lähemale. Ja veel lähemale. Praktiliselt meetri kaugusele. Uskumatu, aga ta ei läinud ära. Tegin mõned pildid (arvates, et tegu on ikkagi vigastatud varblasega). Hiljem ei saanud siiski rahu ja hakkasin otsima, mis lind see olla võiks. Ja leidsingi. See on urvalind, keda kutsutakse ka lepavarblaseks. Ja selgus, et ta ongi selline väike vapper kartmatu linnuke, kes laseb inimese endale väga lähedale. Väga tore oli tuttavaks saada! :)
Haarasin toast telefoni ja hiilisin tasakesi lähemale. Ja veel lähemale. Praktiliselt meetri kaugusele. Uskumatu, aga ta ei läinud ära. Tegin mõned pildid (arvates, et tegu on ikkagi vigastatud varblasega). Hiljem ei saanud siiski rahu ja hakkasin otsima, mis lind see olla võiks. Ja leidsingi. See on urvalind, keda kutsutakse ka lepavarblaseks. Ja selgus, et ta ongi selline väike vapper kartmatu linnuke, kes laseb inimese endale väga lähedale. Väga tore oli tuttavaks saada! :)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar
AITÄH, ET LÄBI ASTUSID! RÕÕM OLEKS LUGEDA, MIS MÕTTED SINUL TEKKISID!