Lubasin küll igast puhkusepäevast teha kokkuvõtte, aga juhtus nii, et kaks päeva ma ei teinudki pilte. Teisipäeval oli vihmapüha ja tubased tegevused. Eile käisime küll Võrus, aga seekord rohkem asju ajamas ja šoppamas.
Täna võtsime jalgrattad ja sõitsime Taevaskotta. Lubasime sinna minna, kui Himmaste sild remonditud saab. Nüüd oligi see aeg käes. Mina käisin küll alles nädal tagasi Taevaskojas koos kolleegidega, aga nüüd tuli mehele antud lubadus ka täita.
Lõpuks jõudsime ka sihtpunkti, Suurde Taevaskotta. Asusime üleval kalju peal ja ega muud võimalust alla saada polnud, kui võtta ratas kaenlasse ja kõik see pikk trepp läbida. Polnudki väga hull.
Ja olimegi all Suure Taevaskoja juures. Järgneval pildil on salakuulaja kivi.
Suures Taevaskojas tegime peatuse, pidasime piknikku, nautisime loodust. Seal on mingil ajal vist varing olnud, liivahunnik reetis seda.
Väike Taevaskoda ja Neitsikoobas.
Tagasi otsustasime minna ringiga ehk asfaltteed pidi. Himmaste kaudu tulles olid kruusateed võimatult trepilised ja pealgi ründas meid metsade vahel parvedena kärbseid, parme ja natuke sääski ka... Õnneks oli meil putukatõrje kaasas, muidu oleks elusalt nahka pandud!
Enne Taevaskoja külla jõudmist palistasid teeääri kased ja lupiinid.
Mina tundsin, et nüüd kuluks üks kohv ära, enne kui tagasi sõitma hakkame. Selleks sobis kenasti Lättekoja kohvik. Soovitan kõigil läbi astuda ja korraks aeg maha võtta!
Põikasime me veel maalt läbi ja siis olimegi juba kodustes kohtades.
Endomondo näitas mulle, et läbitud sai 23 km. Matk koos vahepeatustega kestis 4,5 tundi. Järgmisel korral on plaanis Taevaskoda külastada mõnel teisel aastaajal, näiteks kevadel või sügisel.
Homme aga plaanin käia Tartus ja ülehomme Vastseliinas. Aktiivne puhkus jätkub!
Täna võtsime jalgrattad ja sõitsime Taevaskotta. Lubasime sinna minna, kui Himmaste sild remonditud saab. Nüüd oligi see aeg käes. Mina käisin küll alles nädal tagasi Taevaskojas koos kolleegidega, aga nüüd tuli mehele antud lubadus ka täita.
Eelmisel korral 3 aastat tagasi ei leidnud me metsavenna punkrit. Seekord lähenesime teisest küljest ja nägime tee ääres viita. Mööda rada kõndides jõudsimegi punkri asukohani - sellest oli küll ainult üks suur auk säilinud, aga vähemalt sai asukoht tuvastatud ja natuke metsavendade elust ka teada.
Lõpuks jõudsime ka sihtpunkti, Suurde Taevaskotta. Asusime üleval kalju peal ja ega muud võimalust alla saada polnud, kui võtta ratas kaenlasse ja kõik see pikk trepp läbida. Polnudki väga hull.
Ja olimegi all Suure Taevaskoja juures. Järgneval pildil on salakuulaja kivi.
Suures Taevaskojas tegime peatuse, pidasime piknikku, nautisime loodust. Seal on mingil ajal vist varing olnud, liivahunnik reetis seda.
Väike Taevaskoda ja Neitsikoobas.
Natuke veel treppidest allaronimist ja jõudsime Saesaare paisjärve äärde, kus jõelaev Lonny ankrus oli.
Tagasi otsustasime minna ringiga ehk asfaltteed pidi. Himmaste kaudu tulles olid kruusateed võimatult trepilised ja pealgi ründas meid metsade vahel parvedena kärbseid, parme ja natuke sääski ka... Õnneks oli meil putukatõrje kaasas, muidu oleks elusalt nahka pandud!
Enne Taevaskoja külla jõudmist palistasid teeääri kased ja lupiinid.
Mina tundsin, et nüüd kuluks üks kohv ära, enne kui tagasi sõitma hakkame. Selleks sobis kenasti Lättekoja kohvik. Soovitan kõigil läbi astuda ja korraks aeg maha võtta!
Põikasime me veel maalt läbi ja siis olimegi juba kodustes kohtades.
Endomondo näitas mulle, et läbitud sai 23 km. Matk koos vahepeatustega kestis 4,5 tundi. Järgmisel korral on plaanis Taevaskoda külastada mõnel teisel aastaajal, näiteks kevadel või sügisel.
Homme aga plaanin käia Tartus ja ülehomme Vastseliinas. Aktiivne puhkus jätkub!
Ilusat puhkust, kõvad ratturid olete!
VastaKustutaAitäh, Eve! Ikka püüame natuke liigutada end. Aga puhkust oli seekord vaid nädal, see-eest väga aktiivne ja isegi veidi väsitav. Nüüd lähen tööle puhkama! :D
Kustuta