esmaspäev, 21. august 2023

Rinkuškiai - Vilnius - Trakai 2. päev

Täna on Vilniuse päev! Kõigepealt külastasime katedraali väljakut. See on Vilniuse peaväljak, populaarne kogunemiskoht ja linna ajalooline keskus. Vilniuse katedraal on Leedu tähtsaim katoliku kirik. 



Katedraali ühes küljes on monument suurvürst Gediminasele, kes hoiab vasakus käes mõõka ja parema käega õnnistab linna. 

Lühike ajalugu

Gediminas oli Trakai ja Vilniuse rajaja ning üks muistse Leedu kuulsamaid valitsejaid. Gediminas elas aastatel 1275–1341 ja valitses Leedu suurvürstiriiki 25 aastat. Ta viis Leedu pealinna Trakaist Vilniusesse. Teda tunti eelkõige diplomaadina, kes juhtis Euroopa tähelepanu Leedule. Vilniuse nime mainiti esmakordselt Gediminase kirjades Lääne-Euroopale 1323. aastal. Seda kuupäeva peetakse nüüd Vilniuse alguseks. Leedu ala kahekordistus Gediminase võimu ajal. Ta laiendas Leedu suurvürstiriigi riigipiire ja mõjusfääri kaugele itta ja lõunasse.



Järgmine külastus oli Leedu suurvürstide paleesse, kohe sealsamas katedraali kõrval. Palee oli sõdades täiesti hävinenud ja ehitati nullist üles. Uue palee ehitamist alustati 2002. aastal algse hoone kohas ja päris valmis sai see 2018. aastaks, kuigi osaliselt avati juba varem. Hoones sees on näha vanu müüre ja ainulaadseid leide. Ülevaate saab nii suurvürstide ja Leedu ajaloost kui ka elust-olust. 



Väga uhked olid ahjud. Neid oli kohe päris palju. Aga teate, miks pole ahjudel uksi? Kuidas neid siis köetakse? Selgus, et teenijatel oli palee ruumide taga oma käik, et mitte härrasrahvast häirida, Sealt, teiselt poolt seina siis ahje köetigi.



Edasi suundusime Vilniuse Ülikooli. See on terve ajalooliste hoonete kompleks, kust ei puudu ka kirik. Muidugimõista käisime filoloogia teaduskonnas, kus meie giid on nii õppinud kui ka õpetanud. 





Suures palavuses (üle 30 kraadi) saime nüüd pikemalt jalutada. Vabalinn Užupis on boheemlaslik loome- ja kunstiinimeste linn nagu Kopenhaagenis Christiania. Selle elamurajooni elanikud kuulutasid oma piirkonna 1. aprillil 1997. aastal iseseisvaks vabariigiks. Vabariigi sümboliks on linnaväljakul asuv Užupise ingel. Samuti on neil oma konstitutsioon, mida ka eesti keeles seinalt lugeda saab ja mille avas president Toomas Hendrik Ilves oma riigivisiidi käigus. Mõned näited põhiseadusest:

3. Igaühel on õigus surra, kuid see ei ole kohustus.
4. Igaühel on õigus teha vigu.
6. Igaühel on õigus armastada.
7. Igaühel on õigus mitte olla armastatud, kuid mitte tingimata.
10. Igaühel on õigus kassi armastada ja tema eest hoolitseda.
11. Igaühel on õigus koera eest hoolitseda kuni ühe koera surmani.
12. Koeral on õigus olla koer.
13. Kass ei ole kohustatud oma omanikku armastama, vaid peab abistama õigel ajal.
14. Mõnikord on igaühel õigus oma kohustustest mitte teadlik olla.
16. Igaühel on õigus olla õnnelik.
17. Igaühel on õigus olla õnnetu.
jne





Pärast pikka jalutuskäiku vajasime veidi turgutust ja läksime sööma sellisesse kohta nagu Paupio Turgus. See on põhimõtteliselt nagu turuhoone ikka, aga selle vahega, et see on söögikohtade turg. Tegime päris mitu tiiru seal, enne kui sobiva söögikoha välja valisime. Kahjuks mul sealt seest pilte polegi. 


Enne hotelli jõudmist käisime veel korraks Koiduväravate juures, mis on ainukesed säilinud linnaväravad. Värava kohal kabelis asub Neitsi Maarja ikoon, mis kaitses linna vaenlastest sissetungijate eest ja õnnistas kõiki, kes sisenesid või lahkusid. Usutakse, et see ikoon on imettegev. Seal käivad palverändurid ja kõik, kes usuvad selle imettegevasse ja ravivasse väesse. 

Paar tundi saime hotellis puhata, siis suundusime õhtusöögile rahvusrestorani Bernėlių Uzeiga. Meile oli kokku pandud näidismenüü, mis sisaldas väga palju erinevaid toite. Kõik ei jäänud meeldegi, aga väga palju kasutavad leedukad kartulit. Igasugused kartulivorstid, lihaga ja lihata, kuulsad tsepeliinid, mis mulle meenutasid natukene hiigelsuuri pelmeene, mille ümbris on kartulist tehtud ja sees liha. 



Enne oli veel külmsupp ja magustoiduks šakotis ehk puukujuline Leedu pulmakook. Neid kooke sai erinevas suuruses ka poest osta, aga ma ei raatsinud. Maitselt meenutab veidi vahvlit. Leidsin Youtubist ka ühe video, kuidas šakotist tehakse. 


Kõhud olid nüüd nõrkemiseni täis, see oli lausa söömisorgia! :) Ikkagi kolm tundi järjest maitsesid ikka üht, teist ja kolmandat ja lõppu ei paistnud. Kella 11 paiku õhtul jõudsime hotelli. Vaatamata sellele magasin nagu kott. Päev oli natuke väsitav, aga ainult natuke. Imestasin ise ka, et selles kuumuses nii hästi vastu pidasin. 

Homme uued kohad. 

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar

AITÄH, ET LÄBI ASTUSID! RÕÕM OLEKS LUGEDA, MIS MÕTTED SINUL TEKKISID!