Kohtumised metsateel

Sain täna üle hulga aja taas metsas jalutamas käia. Lootsin, et leian mõne seene, mida pildistada. Aga võta näpust, isegi siinsamas linnas maja taga leidus seenelisi ja ma ei leidnud midagi vaatamisväärset. Aga metsas kees elu. Üllatav! Ma mõtlesin, et sügisel on suhteliselt vaikne. Vastupidi, elu käis täie hooga. Põõsastes lendasid vilkad väikesed linnukesed, midagi nad sealt korjasid. Ma ei saanudki neid pildile, sest nad olid nii püsimatud. Sekund siin ja sekund seal.  Äkki olidki mingid põõsalinnud. Siis kostus lähedalt kopsimist. See tuli kuivanud puu ladvast. Küll ma sihtisin, aga kopsijat tabada ei õnnestunud.

Kõige toredam kohtumine oli aga oravaga. Vaatasin, et üks puuoks hakkas kahtlaselt kõvasti liikuma. Ja seal ta oligi, käbi hammaste vahel! Vaatas korra otsa ja pages minema, kõrgemale kuuse otsa. Sain ikka ühe uduse klõpsu ära teha.

Mõned õied jäid ka pildile.