Setomaa

Tänasel üsnagi tormisel päeval oli meil plaanitud töökaaslastega väljasõit Setomaale. Õnneks pidas ilmaprognoos paika ja päeva teine pool oligi ilus ja vaikne. Me asusime teele 15:30.

Esimene peatus oli Saatses Seto Muuseumis. Sisse me küll enam ei pääsenud, aga jalutasime ringi ja lubasime muuseumi perenaisele tagasi tulla. Kui piiritsoonis on pildistamine rangelt keelatud ja isegi mobiili ei tohi kotist välja võtta, siis siin oli meil võimalus piiriposti juures, mille Eesti piirivalvurid muuseumile kinkisid, ka pilti teha. Metsast, matkarajalt leidsime piiriputka, kus jällegi sai pilte klõpsutatud. Kui aga naised kitsemampleid nägid, siis toimus tormijooks metsa. Mina nägin neid seeni küll vist esimest korda, aga nüüd tean, mida metsa otsima minna.

Järgmine peatus oli Vana Jüri Seebipood. Peale seepide sai sealt osta aroomiõlisid ja ehtsa kukekommi saime ka igaüks kingituseks. Küll see maitses hää!

Edasi tuli meil jälle seenemetsapeatus.

Ja siis jõudsime Piusale. Külastuskeskus oli juba kinni, aga loomulikult korjasime jälle seeni,  jalutasime liivakarjääris ja sõitsime rongiga.

Nüüd olid küll kõhud kõigil juba tühjad ja me maandusime Taarka Tarõs. Meile toodi tindikalasuppi, kartuli-tanguputruja imemaitsvat õunakooki, lisandiks veel isetehtud leib ja piparmünditee. Kõige alustuseks aga pitsike hansat, mida ülemsootska Aare Hõrn meile isiklikult pakkus. Pits tuleb vastu võtta, kas jood või mitte, aga selline on komme. Ja ikka peremehele tagasi anda. Tema isiklikult pakub igaühele. Lisaks kostitas meid ehtsa seto leeloga Õie Sarv. Kõhud said kõigil täis ja tuju hea. Kuna sisse oli parajasti tulemas suur bussitäis rahvast, siis me istusime väljas verandal. Jällegi üks koht, kuhu vaja tagasi minna.

Et siis kõike seda head-paremat veidi allapoole raputada, käisime lõpetuseks veel õhtuhämaruses Meremäe vaatetornis. 

Koduteel põikasime sisse veel Vastseliina, kuna mõni meist polnud seal mitte kunagi varem käinud. Tore reis oli toredate töökaaslastega! :)

Pilte on veel ALBUMIS.