Tallinn. Vanalinn

Jätkan kolmapäeva õhtuga. Loomaaias sai terve päev veedetud ja nüüd suundusime vanalinna. Mul oli plaan vaadata üle kõik tuntumad vaateplatvormid Tallinnas. Alustasime Piiskopi vaateplatvormist. Kuna aga päike oli meile otse vastu, siis seal me häid pilte ei saanudki teha. Ega polnudki suurt midagi vaadata. Õnneks jäi vanalinn teises suunas. Jalutasime edasi Kohtuotsa vaateplatvormile, kust avaneski õhtupäikeses vaade vanalinnale.

Viimasena jäi teele Patkuli vaateplatvorm, kust avanes sama ilus vaade. 

Hästi tegime, et vaateplatvormid õhtul ette võtsime. Üks noormees rääkis, et päeval ei pruugi sinna üldse löögilegi pääseda - turistide hordid ummistavad need. Õhtul oli aga suhteliselt rahulik. Kujutan ette, et päikeseloojangus oleks ka linn väga ilus olnud. Aga me tõttasime edasi, et Balti Jaama Selveris poes käia ja hommikuks süüa varuda. Tagasi vanalinna jõudes imetlesime valgusinstallatsioone, mis olid Valgus Kõnnib festivali jaoks üles sätitud. Niguliste kirik ja Raekoja platsi majad olid kõik värvilised ja Niguliste kiriku ees toredad sinised mullitava veega sambad.

Raekoja platsil kuulasime veel veidi muusikat. Nagu ma aru sain, oli mingi festivali ürituse proov käimas. Ja siis me suundusime öömajale. See asus ka vanalinnas ja lausa Viru tänaval. Kuna allpool asus kohvik, siis hommikuks olime täiesti džässist läbi imbunud! :) 

Neljapäev algas meie pisikeses korteris hommikusöögiga. Laud oli eriti äge. 

Jätkasime linna avastamist. Meil oli kindel plaan ronida Oleviste kiriku torni. Aga enne seda möödusime üsna juhuslikult Peeter-Pauli katedraalist, kus parasjagu käisid ettevalmistused paavst Franciscuse vastuvõtuks 25. septembril. Natuke saime väravast piiluda.

Oleviste kiriku torni ronimine oli vist reisi kõige raskem osa. Trepp oli kitsas, raskusi oli üksteisest möödumisega. Pealegi olid astmed ebaühtlased ja kohati (eriti alguses) päris kõrged. Sellel pildil on küll tükike sirget treppi, aga ülejäänud teekond kulges keerdtreppi mööda. 

Astmeid 258 ja samapalju alla tagasi. Aga see ronimine oli vaeva väärt. Vaated vanalinnale, Toompeale ja sadamale olid ilusad. Oleviste kirik oli omal ajal maailma kõrgeim ehtis. Praegu on kirik 124 meetri kõrgune ja vaateplatvorm asub 60 meetri kõrgusel. Jube tuuline oli tornis. Tuul tahtis lausa riideid seljast rebida. Helmet ei tulnudki tornist välja ümber torni kõndima. Tema kartis tuult ja vist veidike kõrgust ka. 

Ja vaadake kui äge terass on ühe maja katusel. Hea suvel segamatult päikest võtta.

Järgmise peatus oli meil Katariina kirik või õigemini see, mis kirikust alles on. Tänapäeval kasutatakse saali kontsetide ja näituste korraldamiseks. Hetkel oli seal näitus "Ajatus", mida ma kindlasti vaatama tahtsin minna. Sellest näitusest kirjutan eraldi oma käsitööblogis. Aga soovitan kõigil minna, kes vähegi saab.

Sellega on meie vanalinna osa reisist lõppenud ja suundume... Sellest järgmises postituses. 

PILDIALBUMIS uued pildid lisatud.