Kui Tallinnasse läheme, siis läheme kohvikusse ja loomaaeda... Ja nii see meie kahepäevane reis algaski. Oma imestuseks leidsin, et meie eelmisest Tallinna Loomaaia külastusest on möödunud täpselt 10 aastat ja Riia Loomaaia külastusest 6 aastat. Nii et oligi aeg mälu värskendada ja vaadata, kas midagi uut vahepeal loomaaias on juhtunud.
Oli küll! Aasta tagasi avatud Polaarium on väga lahe. Jääkarusid saab näha nii maa peal kui vee all. Me jooksime ikka mitu korda üles-alla, sest ega loomad ju paigal püsi. Kui meie olime üleval, siis nemad vee all ja vastupidi. Aga kätte me nad saime! Ja kui see kolme meetri pikkune ja tonnine jääkarumürakas sinust teisel pool klaasi mööda ujub, siis tahaks kangesti tema karva silitada - nii siidine ja sile tundus vees ta kasukas. Tegelikkuses on ta karmikarvaline ja tähelepanelik vaataja võib vees näha lahtisi karvu - need oleks nagu krepp-lokitangidega üle käidud. Tuleb välja, et jääkarude karvad polegi tegelikult valged, hoopis läbipaistvad ja seest õõnsad. Ja nahk on hoopistükkis must.
Oli küll! Aasta tagasi avatud Polaarium on väga lahe. Jääkarusid saab näha nii maa peal kui vee all. Me jooksime ikka mitu korda üles-alla, sest ega loomad ju paigal püsi. Kui meie olime üleval, siis nemad vee all ja vastupidi. Aga kätte me nad saime! Ja kui see kolme meetri pikkune ja tonnine jääkarumürakas sinust teisel pool klaasi mööda ujub, siis tahaks kangesti tema karva silitada - nii siidine ja sile tundus vees ta kasukas. Tegelikkuses on ta karmikarvaline ja tähelepanelik vaataja võib vees näha lahtisi karvu - need oleks nagu krepp-lokitangidega üle käidud. Tuleb välja, et jääkarude karvad polegi tegelikult valged, hoopis läbipaistvad ja seest õõnsad. Ja nahk on hoopistükkis must.
Kuigi jääkarusid oleks võinudki jääda vaatama, siis oli aeg edasi liikuda. Lisaks Polaariumile oli minu jaoks uus ka Keskkonnahariduskeskus, mis küll juba 2014. aastal avati. See asub Läänevärava juures ja seal asub ka laste loomaaed. Loodan, et loomaaed saab ikka tasapisi kaunimaks ja loomasõbralikumaks. Need vanad puuride read näevad ikka väga haledad välja. Ega vist järgmised 10 aastat sinna jälle ei satu. Aga Riia Loomaaias võiks küll uuesti käia ja miks mitte hoopis Helsingis või Kaunases.
Aga loomad on toredad! Emalõvile vist pole liha antud, sest ta sõi heina. Ikkagi kass ju! :)
See pisike kalake on mu lemmik. Briljantharatsiin ehk teemantmoenkhausia. Nii umbes 4-5 cm pikkune sillerdavate soomustega parvekala.
See ei ole mingi uss ega madu (madusid tunduski loomaaias kuidagi liiga vähe olevat), vaid hoopis putkkala. Maksimumpikkus on neil 37 cm.
Tiiger pidas lõunapausi.
Alpaka oli just juuksurist tulnud, vallatu tukk püsti aetud! :)
Kuna päev oli pikk, siis jõudsime loomaaias kaks korda söömas käia. Hommikul ja õhtul Illu kohvikus. Toidud olid väga maitsvad ja ilm soosis väljas istumist. Ilmaga meil üleüldse vedas.
Ega loomaaiaga veel esimene päev ei lõppenud, aga sellest järgmisel korral.
LOOMAAIAPILDID on albumis. Nimed ka enamusel juures.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar
AITÄH, ET LÄBI ASTUSID! RÕÕM OLEKS LUGEDA, MIS MÕTTED SINUL TEKKISID!