Algselt oli meil teisel päeval plaan minna botaanikaaeda. Ja veel loodusmuuseumisse, kus oli parasjagu seenenäitus. Ja Kadriorgu ja mere äärde. Need kohad jäid kõik järgmisteks kordadeks. Kuna Helmet polnud kunagi käinud Vabaõhumuuseumis, otsustasime hoopis sinna minna. Mina käisin ka nii ammu, et enam ei mäletagi. Pean ütlema, et neljast tunnist jäi natuke väheks. Viis tundi oleks päris hea, kuus ideaalne. Päris kõike me läbi käia ei jõudnudki ja no polegi mõtet joosta lihtsalt ühest kohast teise. Eks peab ikka järgmiseks korraks ka midagi jätma.
Alustasime Lääne-Eesti taludest. Siin pildil on Sassi-Jaani talu Lääne-Eestile iseloomuliku rookatusega.
Saaremaad esindab Roosta talu. Mulle meeldis see kiviaed ja sammaldunud katus.
Lõpuks jõudsime ka oma kodukandi ehk siis Lõuna-Eesti taludeni. Võrumaalt pärit Rusi talumajal on laastukatus.
Peipsivene talus olid küll väga tuttavad asjad. Sai ju alles eelmisel aastal käidud Piirissaarel ja sealses vanausuliste muuseumis.
Setu talus rääkis muuseumitöötaja, et õige setu on emaliini pidi. No vot, Helmetil on ainult isa setu, siis järelikult see ei loe! :)
Peipsivene ja setu talud on Vabaõhumuuseumis kõige uuemad. Vanim aga Sutlepa kabel, mis on pärit Noarootsist ja ehitatud juba 17. sajandil. Ka praegu toimuvad seal jumalateenistused.
Saigi muuseumile ring peale tehtud. Abiks oli ka telefoni tõmmatud mobiiliäpp NUMU. Selle abil sai reaalajas jälgida, kus me parasjagu olime ja infot iga koha kohta kas siis lugedes või kuulates.
Viimasena külastasime Kolu kõrtsi, kus sõime kõhud täis ja oligi aeg tagasi kesklinna poole suunduda, Vabaduse väljakult bussijaama jalutada ja 4 tundi bussis loksuda.
Lõpetuseks veel veidi statistikat. Esimesel päeval sai kõnnitud 29100 sammu ja 20 km. Teisel päeval 23040 sammu ja 16 km. Koju jõudes olid jalad valusad ja no mis sa kostad - kummagi väikse varba all vill. Ega ühtki sammu rohkem poleks ma nõus olnud tegema! :)
Ja veel statistikat. Me ei käinud mitte üheski poes peale Selveri, kust omale süüa ostsime. Tegelikult Eesti Esinduses ka, aga see oli puht tööalane huvi.
Sirvige PILDIALBUMIT ka.
Alustasime Lääne-Eesti taludest. Siin pildil on Sassi-Jaani talu Lääne-Eestile iseloomuliku rookatusega.
Siis Põhja-Eesti talud. Natuke uuem, 1920.-1930. aastate keskmise suurusega Härjapea talu.
Vahepeal jõudsime ka mere äärde. Varbaid vette kasta küll ei saanud kõrge astangu tõttu, aga nautisime vaadet Kopli lahele.
Lõpuks jõudsime ka oma kodukandi ehk siis Lõuna-Eesti taludeni. Võrumaalt pärit Rusi talumajal on laastukatus.
Peipsivene talus olid küll väga tuttavad asjad. Sai ju alles eelmisel aastal käidud Piirissaarel ja sealses vanausuliste muuseumis.
Setu talus rääkis muuseumitöötaja, et õige setu on emaliini pidi. No vot, Helmetil on ainult isa setu, siis järelikult see ei loe! :)
Peipsivene ja setu talud on Vabaõhumuuseumis kõige uuemad. Vanim aga Sutlepa kabel, mis on pärit Noarootsist ja ehitatud juba 17. sajandil. Ka praegu toimuvad seal jumalateenistused.
Saigi muuseumile ring peale tehtud. Abiks oli ka telefoni tõmmatud mobiiliäpp NUMU. Selle abil sai reaalajas jälgida, kus me parasjagu olime ja infot iga koha kohta kas siis lugedes või kuulates.
Viimasena külastasime Kolu kõrtsi, kus sõime kõhud täis ja oligi aeg tagasi kesklinna poole suunduda, Vabaduse väljakult bussijaama jalutada ja 4 tundi bussis loksuda.
Lõpetuseks veel veidi statistikat. Esimesel päeval sai kõnnitud 29100 sammu ja 20 km. Teisel päeval 23040 sammu ja 16 km. Koju jõudes olid jalad valusad ja no mis sa kostad - kummagi väikse varba all vill. Ega ühtki sammu rohkem poleks ma nõus olnud tegema! :)
Ja veel statistikat. Me ei käinud mitte üheski poes peale Selveri, kust omale süüa ostsime. Tegelikult Eesti Esinduses ka, aga see oli puht tööalane huvi.
Sirvige PILDIALBUMIT ka.
Väga tublid turistid, kes tutvuvad ainult vaatamisväärsustega!
VastaKustutaNii on jah! :) Õnneks meile kummalegi ei meeldi šoppamine, see väsitab. Või siis võtan selle jaoks eraldi päeva. Olen käinud Tallinnas näiteks ainult Karnaluksis ja siis koju tagasi.
Kustuta