Minu kevad algas täna esimeste liblikatega. Istusin kirikus ülestõusmispüha jumalateenistusel ja vaatasin aknast välja. Nägin üht liblikat, siis oli neid kaks, lõpuks kolm. Ja ma muudkui nägin mäeveerul lendlemas palju kollaseid liblikaid. Nad lendlesid ringi ja vaikselt mõtlesin, et pildile neid küll vist püüda ei õnnestu. Pärast teenistust ema poole jalutades nägin jälle kollast liblikat. Ta maandus üsna tee lähedal. Pildistasin, astusin sammu lähemale, pildistasin, astusin veel sammu lähemale ja jälle pildistasin. Siis arvas liblikas, et aitab küll poseerimisest ja lendas minema. Aga minusse jäi rõõm esimeste kollaste liblikate, pühade ja sooja ilma üle.
