Laupäev, 28. juuni 2014

Põlva - Rosma - Põlva

Suvi oli sel aastal ära juba maikuus. Tänasel kalendrisuve esimesel soojal ja päikesepaistelisel suvepäeval tuli kohe kindlasti pikem jalutuskäik ette võtta. Kes teab, millal jälle päikest näeb.

Panin seekord meie teekonna ka kaardile, et teada saada, palju me siis kõndisime. Umbes 7,5 km ja üle 3 tunni. Meie teekonda saab jälgida Delfi kaardilt.

Nagu ikka, pildistasin lilli ja liblikaid. Aga neid viimaseid on raske tabada, nad ei püsi ju üldse paigal. Esimesena sattus silma alla üks orhideeline, tõenäoliselt mingi sõrmkäpp, aga täpsemat liiki ma ei oska määratleda, nad on nii sarnased.


Maantee ääres, ühe majapidamise juures, oli pisike tiik vesirooside ja konnadega. Enamus neist sulpsas meie lähenedes kohe vette. Mõni oli julgem.




Liblikaid nägime palju, aga sellise kaunitari püüdsin pildile. Jällegi ei oska täpset liiki määrata, aga mingi kuldtiib ta on sinilibliklaste sugukonnast. Valgetäpp-kuldtiib tõenäoliselt.


Edasi mõned teeäärsed vaated - lupiinid, lepad, üheksavägine, oder, rukkilill - ja olimegi Rosmal.






Rosmal käisime veski juures oleva tammi juures ja vaatasime seda kohe mitme kandi pealt. 

Natuke harivat infot ka:
Esimesed teated Rosma kohta on 1638. aastast. Küla hoonestus on koondunud vesiveski ümber. Veski pais on rajatud 19. sajandi viimasel veerandil, tõenäoliselt koos vesiveski hoonega. Paisu remonditi Nõukogude perioodil. Viimased korrastustööd leidsid aset aastatel 2003 kuni 2005.

Paisu ehitusmaterjalina on kasutatud maakivi, hiljem on kohati lagunenud paisu osasid tugevdatud betoonseguga. Pealt on maakivimüüritis sademete negatiivse mõju vähendamiseks kaetud betoonkattega. Tegemist on suhteliselt madala paisuga, mis on rajatud Peri ojale. Paisu laius on neli meetrit, vesiväravate kinnitamiseks on paigaldatud kolm posti karprauast. Üle paisu saab sinna asetatud pika laepaneeli abil. Paisu juurde kuulub maakivist veekanal, laiusega 3 meetrit. Aastail 2003- 2004 on omanik paisu ja veekanalit remontinud, et muuta see vettpidavaks. 






Oh, see "kose" kohin oli võimas ja ligitõmbav. Aga seda vetemöllu vaadates läks pea hulluks ka. Lõpuks ei saanud enam aru, kas vesi voolas või ise tuikusid! :) Edasi jõudsime märksa rahulikumasse kohta. Silla all voolas Orajõgi. Silla kohal puu otsas aga toimetas pikka aega üks sinitiivaline kiil. Kogu oma tiibade ilu ta ei tahtnud meile näidata.



Rosma krossirajalt suundusime Võru tänavat pidi linna poole. Linnaservas keksis üks linavästrik.


Meie enam keksida ei tahtnud, jalad olid väsinud. Võtsime Pargi baarist hamburgerid, istusime pargis ja sõime kõhud täis. Ilusa koha valisime istumiseks.


Küllalt puhanud, tuli veel viimane osa teekonnast läbida. Juba igapäevaselt tuttavat teed pidi. 






Teisipäev, 17. juuni 2014

Narva

Käisin elus esimest korda Narvas. Seal toimusid 30.mail üleriigilised käsitööpäevad. Kes teab, kas muidu oleksingi Narva sattunud. Eesimaa suuruselt kolmas linn sai nüüd üle vaadatud.

Meile tehti linnaekskursioon bussiga. Giidiks oli Narva linnasekretär Ants Liimets. Väga huvitav oli, ainult kahju, et pilte teha ei saanud. Läbi bussiakna nägime omal ajal võimast Kreenholmi Manufaktuuri kompleksi. See asub Kreenholmi saarel. Hiigelaegadel 80-ndatel töötas seal ligi 12000 inimest.

Linnas on palju hruštšovka-tüüpi maju ja ka Stalini aegseid paksude seintega maju. Sõja ajal pommitati linn praktiliselt maatasa. Üldiselt oli pilt hall. Ainult mõned pilkupüüdvad kordatehtud majad - nagu näiteks Raekoja platsi vastas, kus ühes hoones asub ka linnavalitsus. Puid oli palju, alleed tänava äärtes, aga muud haljastust nagu polnudki. Ei ühtki lille, aina hall, hall ja hall...


Raekojas käisime sees. Saalis oli hetkel näha Vana-Narva makett, mis täitis praktiliselt kogu saali. Selle kõik on ehitanud Fjodor Šantsev. 490 hoonet, nii nagu Narva välja nägi enne pommitamist. Imetlust väärt töö!





Raekoja kõrvale ehitati mõne aasta eest Tartu Ülikooli Narva Kolledž. Ja see oli ainuke kaasaegne ehitis, mida ma nägin. No võib-olla olid mõned kaubanduskeskused ka, millest mööda sõitsime, aga neile me tähelepanu ei pööranud. Kindlasti ei saa neid võrrelda Narva Kolledži hoonega. See ehitati sõjas hävinud börsihoone asemele ja valge fassaad jäljendabki vana hoonet. Muus osas aga on tegu väga kaasaegsete lahendustega. Avatud hoone igas mõttes - avar ja läbipaistev, sa võid vaadata korraga mitut korrust. Ja inimeste mõttes ka. Meile räägiti, et majas ei ole ainult üliõpilased, vaid seal käivad ka õpilased, seal korraldatakse erinevaid üritusi - nagu ka meie oma. Ja tänu sellele on muidu üsna nukker Raekoja plats taastamas oma esialgseid funktsioone inimeste kokkusaamise kohana. Ja muide, kolledži kohvikus "Muna" tasub ka söömas käia või kohvitamas. Kook nimega "Nõhk" oli ülihea!






Muidugi käisime ka linnuses ja muuseumis ja Pika Hermanni tornis, mis ei ole küll väga kõrge (51 m), kuid sealt avanesid kaunid vaated Narva linnale ja Venemaale koos Ivangorodi kindlusega.










Kindlasti oleks Narvas veel palju vaadata, kui meie selle 3-4 tunniga suutsime haarata. Igatahes oli huvitav. Mobiilile oli tulnud 4 sõnumit selle kohta, et olen jõudnud Venemaale! :) Piir oli ju paari sammu kaugusel.

Esmaspäev, 16. juuni 2014

Blogist ja piltidest ja sotsiaalmeediast

Mõtlesin, et peaks selle blogi jälle ellu äratama. Tegin mõned pisiparandused blogi välimuses ja kustutasin ära kõikidest eelnevatest postitustest albumite lingid. Juhtus nii, et Multiply fotoalbum pani pillid kotti ja mu üleslaetud pildid koos sellega. Samal ajal läks arvuti kõvaketas koos kahe aasta piltidega. Nii et vaid need pildid, mis otse blogisse laetud, jäid alles.

Lisaks kõigele sotsiaalmeedia pealetung. Lihtne on ju pildid FB-sse üles laadida, vaatajaid jagub, saab "laike" ja "komme" ja heal juhul jagatakse su pilte veel teistelegi näidata. Aga kes viitsib tulla siia tundmatusse blogisse? Ja veel eriti ei viitsita siia kommentaare jätta. No olgu, viskan lingi FB-sse, ehk tulevad vaatama. Tulevadki mõned, aga kommenteerivad ikka FB-s.

Ole hea, kui sul tekkis mõni mõte või emotsioon, siis pane see ikka siia kirja! FB on minu jaoks ikka selline hetkeline asi, seal elad tänases päevas. See, mis sa eile kirjutasid, ei oma täna enam tähtsust ja pildid, mida täna näitasid, on varsti unustatud.

Ma pean seda blogi põhiliselt enda jaoks. Et oleks tore aeg-ajalt meenutada, kus sai käidud ja mida nähtud. Kõik kaasreisijad on teretulnud! :)