Õitsevad liiliad ja elulõngad

Tartu lilled

Lepalind

Mööda Pärna tänavat jalutades, just enne kurvi, märkasin puu otsas kena, oranžika kõhuga linnukest. Laulis ja viibutas sabaga - see jäi mul meelde. Niikaua, kui fotokat otsisin, oli lind kadunud. Siiski, leidsin ta õnneks üles teise puu otsast. Küll veidi kaugemal, aga sain ikka pildi tehtud. Kõigi kirjelduste ja fotode järgi peaks ta lepalind olema.

Siilike...

Mõnikord ei olegi vaja metsa minna, piisab kui käia hommikul tiir kesklinnas.
Põikasin üle tüki aja läbi turult ja kui võtsin suuna kodu poole, jäid silma toonekurepojad. Kahju, et kõrgemale ei küündinud! :)

Kuna meil käivad sel suvel suured teetööd, mõtlesin vahelduseks jalutada hoopis läbi surnuaia. 

Roosi tänaval üllatas mind siil. Ilmus järsku mu ette ja jäi siis seisma. Lasi pildistada ja siis tõmbus kerra. Rahumeelne sell!

Lihtsad lilled

Plaanisin ikka veidi kauem jalutada, aga sääsed tahtsid mind elusast peast nahka panna. Seetõttu ei jõudnud ma garaažidest väga palju kaugemale. Seal ühel väiksel teelõigul metsavahel tegingi kõik oma tänased pildid. Kodunt vaevalt paarisaja meetri kaugusel.

Mets-harakputk

Harilik hiirehernes

Äiatar, mida mina olen lapsepõlvest peale jaanilillena tundnud.

Harilik härghein

Mets-seahernes

Aas-seahernes

Harilik metsvits

Verev kurereha

Valge ristik

Ja taas mets-harakputk (rahvasuus tuntud ka kui koerputk, penipütsk, koeraköömen, putkes)

Rohukonn

Viisime täna lõhutud puud kuuri riita. Puudehunnik oli juba üsna kaua seisnud värava juures. Lõpuks, kui töö tehtud, ilmus prahi seest välja konn. Tuleb välja, et täitsa tavaline rohukonn, Rana temporaria. Esiotsa ma kahtlesin, ei osanud midagi arvata, vaatasin netist pilte. Kirjeldus nagu klappis, aga välimus mitte. Olen ju senini põhiliselt vaid tiigikonni näinud. Selline kirju isend tuli küll esmakordselt ette. Panin siis pildid FB-sse ja ootasin tarkade inimeste kommentaare. Enamus pidas teda rohukonnaks. Sirje arvas, et tegu on puuriidakonnaga ja Heli pani uue liigi ladinakeelseks nimeks Rana Haluriitus! :) Lõpuks tuli Merike ja purustas meie lootused uue konnaliigi leidmise au endale saada. Parim määramistunnus pidi olema tagajalal väikse varba kandis. Nüüd ma siis tean, et konna pildistades tuleb ikka tagajalgade väiksed varbad ka üles pildistada. Ja nagu ma kahtlustasin, siis liigisiseselt võib konnade värvus ka varieeruda. Sellist varianti ei kohta just iga päev.

Kuigi konnad pole just mu lemmikloomad, siis vaadake, kui ilusad silmad tal on! Liina arvas veel, et võiks proovida igaks juhuks ka korra suudelda...

Kirsside korjamise päev

Ega siis meie ainukesed polnud, kes saaki ihkasid!
Lehelind, täpsemat liiki ei oska määrata. Kas salu-lehelind või väike-lehelind?

Ja siin üks suurem pasknäär! :) 

Veel õitseb hiline jasmiinisort, suuremate õitega kui tavaline.

Prževalski kobarpea on see kollane, taga seina ääres viinamarjad.

Siin jälle prževalski kobarpea äädikapuu taustal.

Ikka roosid, roosid, roosid... Enne ja peale vihma. Kolm järgmist roosipilti on kuulus "Sexi Rexi".

Vana taluaia lõhnav roos - jälle 3 pilti ühest ja samast põõsast.

Ja vahelduseks kaunitele õitele ka midagi söödavat kasvuhoonest.