Kui mõne aja eest mehelt küsisin, kuhu me puhkuse ajal läheksime, siis vastas ta, et sinna, kus ta pole kunagi varem käinud. Sealt tuligi mul geniaalne idee, et aga Mooste... :)
Mina käin sinna tööle juba 7 aastat, oli aeg mehele ka oma töökohta tutvustada.
Juba bussisõit Moostesse oli üsna meeleolukas. Üks vanem härra rääkis kõrval istunud prouadele, kuidas ta oma pilli Põlvast remondist kätte sai ja kui hästi see nüüd kõlab. Naised siis ütlesid, et las mõni lugu kah! Ja tuligi paar lugu, võib-olla rohkemgi, aga me pidime Moostes väljuma. Pillimees sõitis edasi Räpina poole. Väikest videot saab näha pildialbumist (link postituse lõpus).
Mooste bussipeatusest jalutasime mõisa poole. Vasakule jääb järv, põikasime sealt ka läbi.
Mõisa jõudes läksime kõigepealt Villakojast läbi ehk siis minu töökohast. Armsad kolleegid tervitatud, läksime kõigepealt koos naistega lõunat sööma ja siis suundusime mõisa ringkäigule. Vaevalt saime uksest välja, kui üks mees jalutas Villakoja poole. Helmet küsis, kas tunned teda? Ei, ei tunne, aga ootame ära, äkki tahab poodi tulla. No tundsin ikka küll, kui lähemale jõudis. Minu kitarriõpetaja tuli kohvi ostma. Ja kutsus meid Muusikakooli vaatama. Saimegi privaatekskursiooni, mida polnud plaaniski.
Sealt edasi suundusime Viinavabriku juurde, mis seekord oli küll broneeritud, aga meil lubati korraks üle ukse vaadata seda fuajees asuvat imelist viinapitsidest lühtrit, mille tegemiseks läks 750 viinapitsi.
Jalutasime järve äärde. Kaugelt vaatan, et seal ühe maja õue peal jookseb ringi hobune või siis poni... :))) Nüüd on mida meenutada ja naerda - kuidas Malle nägi hobust! Siin ta on:
Ümber järve me päris tiiru ei teinud, jalutasime natuke metsa all ja tulime tagasi. Vaja veel palju kohti läbi käia. Mõisa peahoone ehk endine häärber ehk praegune koolimaja sai igast küljest üle vaadatud. Hoone on ehitatud 1909. aastal. Mõisa lugu saab lugeda
kodulehelt. Nolckenite suguvõsale kuulus ka Alatskivi loss ja teisigi mõisaid Eestimaal. Nende järeltulijad on ka praegusel ajal Moostes käinud, isegi olen kohtunud.
Peahoone kõrval, tiigi ääres asub skulptor Ilme Kulla "Kassnaine". Maja ees aga Riho Kulla "Panter". Pantrist jäi pilt tegemata. Skulporitepaar on Moostega tihedalt seotud, Ilme on siinkandis sündinud. Ja kassid on ka üks Moostega seotud märksõnadest. Koolimajast leiab isegi kassimuuseumi, kus ma olen paar korda varem käinud, aga seekord me majja sisse ei läinud ja muuseumi külastamiseks tuleb aeg enne kokku leppida. Mooste nimi oli aga vanasti Moisekatsi ehk siis saksa keeles kass = katze.
Põikasime sisse ka Eestimaaehitus keskusse, kus imetlesime kauneid kuldseid seinu. Siin korraldatakse üsna palju koolitusi. Lubi- ja savikrohvi koolitused, maakivimüürid, loodusehitus - kõik keskkonnasõbralik. Saab osta materjale ja tööriistu. Keda huvitab, saab ise uurida
siit.
Jalutasime veel mõisas ringi ja suundusime siis Villakotta kohvipausile. Helmet proovis isegi minu masinaga õmmelda. Nii et kui ma tööle minna ei saa, on asendaja olemas! :)
Pärast pausi käisime mõisa müüri taga Meemajas kohalikku mett ostmas ja jalutasime korra ka Veskiteatri juurde.
Maanteelt on hästi näha mõisa müürid.
Ühte nurka jääb kellatorn.
Ja lõpuks ka Valitsejamaja. See on kohe kaupluse juurest üle tee. Valitsejamajas on ka osad kooliklassid. Poepoolses otsas (keldris) asub Mooste KülalisStuudio (MoKS), kus aeg-ajalt tehakse huvitavaid töötubasid.
Veelkord töö juurest läbi, jätsime naistega hüvasti ja tõttasime bussi peale. Selle bussi, millega ma igapäevaselt koju sõidan. Seekord siis selline "tööpäev". Oli tore!
Mooste kohta leiab palju infot
Mooste Mõisa kodulehelt.
Ja minu pildid nagu ikka
PILDIALBUMIS.
