Laupäev, 20. november 2021

Piusa

Neljapäev, 18. november. Väike väljasõit vihmases päevas, aga õnneks meil vedas ja ilmataat keeras meie matkamise ajaks kraanid kinni. Isegi päikest nägime! Matkasellideks olid - no mis te ise arvate - muidugi mu toredaimad töökaaslased. Et täpsem olla - kõik töökaslased, sest meid 5 ainult ongi. 

Esimene peatus. Puutli kirik Võrumaal, keset männimetsa kõrgema koha peal. Ajalugu räägib, et 1920. aastail asus siia elama 9 vene peret Irboskast ja kui nad olid juba oma kodud üles ehitanud, lapsed Eesti kooli pannud ja järje peale saanud, hakkasid 1930. aastail kolm venda – Aleksander Grihin, Vassili Grihin ning Aleksei Ulejev kirikut ehitama. Puutli Püha Nikolai õigeusu kirik valmis 1935. aastal. Nõukogude ajal jäi kirik tühjaks ja rüüstati lõpuks. Alates 2015. aastast on kirikut konserveeritud, et päästa hoone hävimisest. Täpsemalt saab lugeda SIIT. Kiriku kõrval on ka väike kalmistu, kuhu on maetud 35 inimest. 




Kirikuid jäi meie teele veelgi, aga neid vaatasime läbi bussiakna. Vastseliina Katariina kirik.


Sõitsime läbi ka Kirikumäe järve äärest, aga sel hetkel oli ilm nii kole, et keegi bussist välja ei kippunud. Edasi aga võtsime suuna Härma müüride poole. Taas üks koht, kus ma polnud veel käinud. Enne müürideni jõudmist vallutasime aga ühe mäetipu, see mis paremal pool puude taga paistab. 


Härma müürid asuvad Piusa jõe ürgorus. Müürideks on neid hakanud kutsuma rahvas, tegelikult on need liivakivipaljandid nagu Taevaskojas ja mujalgi. Me jõudsime esmalt väiksema ehk alumise müüri äärde. See on ilusam, värvilisem. Kõrgust 20,5 m. Siin on filmitud ka lõik filmis "Libahunt".



300 m ülesvoolu kohtume ülemise ehk mäemise ehk Keldri müüriga. Nimi tulevat sellest, et talu kelder ei olnud mitte maa alla kaevatud vaid paiknes liivakivi müüris. Oruperve kõrgus küünib siin 43 meetrini ja on 150 meetrit pikk. See on ka Eesti kõrgeim liivakivipaljand. Taevaskoja oma 38 meetriga jääb veidi alla. 


Teised läksid müüri peale jalutama, ma senikaua nautisin alumisi vaateid. 


Parema ülevaate saab ehk videost:


Juba hakkas hämarduma, kõhud olid tühjad ja me maandusime otse Piusa raudtee äärde, söögikohta nimega Klunker, kus meid juba oodati. Karuliha maitsesin esimest korda elus. Hea oli! 


Hiigelsuur veiselihapihviga burger oli samuti väga maitsev! 


Lõpuks mängisime veel lauamängu "Kust ma seda kuulsin" ja mul läks päris hästi! :) 
Kodutee läks ruttu, jäin tukkuma ja juba oligi Põlva. 

Kindlasti vaata PILDIALBUMIST kõiki pilte!

Neljapäev, 21. oktoober 2021

Tartu

 Üle pika aja jalutasime Tartu linnas. 




Neljapäev, 7. oktoober 2021

Laupäev, 2. oktoober 2021