Krokodill näitab keelt

Järveäärses metsas

Seekord ma ei viitsinud linna vahel jalutada, sestap suundusime metsa meie maja taga. Igatahes huvitavam. Üllatusin, et vaevalt paarisaja meetri kaugusel kodunt oli väga paks lumi veel maas. Aga seal ma pilte ei teinud. Suundusime metsa vahele, sealt alla järve äärde ja piki järve äärt linna poole tagasi. Lume peal oli avatud jäljeraamat. Esimesel pildil vareste kogunemiskoht.

Sarapuu urvad ehk isasõied. 

Järv on veel jääkatte all. Siingi on tegutsenud erinevad loomad. 

Hõbekuuse eelmise aasta käbid.

Lummav taevas

Õhtune jalutuskäik

Käisime vaatamas, kas paar aastat tagasi nähtud lumekupud ka seekord ennast näitavad. Ja olidki. Lumikellukesed ka. Lisaks veel paar loojangupilti tagasiteelt.

Veel loojanguid

Tundub, et ilusate loojangute aeg on taas käes. Päevad on päikeselised ja see üks ja ainumas päike loojub iga kord erinevalt. Pole mingit maali tuppa vajagi. Aknaraamidesse joonistub iga päev erinev pilt. 

Esimene foto on küll hoopis eile Maksimarketi juures tehtud. Järgmised aga traditsiooniliselt koduaknast. Tõttasime kärmelt koju, et veel värvidemängu püüda.

Linna suunas oli hoopis teistmoodi värve.

Aga täna on kuldne loojangukuma, allpool nagu laavameri.