esmaspäev, 16. september 2019

Viimased õied

Kes teab, kas nüüd päris viimased, aga praegu on ilm küll juba väga sügisene ja kõle. Nüüd võib küll öelda, et sügis on alanud. Aga need pildid said tehtud juba 9. septembril, mu ema nimepäeval, kui ilm oli veel ilus, soe ja päiksepaisteline ja me pidasime väikestviisi aiapidu.









pühapäev, 8. september 2019

Kodulinna vaated

Sel suvel oleme kuidagi liiga vähe jalutamas või rattaga sõitmas käinud. Ilusal päikesepaistelisel ja soojal septembrikuu pühapäeval sai üle tüki aja jälle Intsikurmus käidud. 

Poolele teele jõid järveäärsed lilled, mis igal aastal silma rõõmustavad. Sel suvel siis sellised.



Intsikurmus leidsime vahvad rõõmsavärvilised pesakastid. Kes ja millal need sinna pani, ei teagi veel, aga küll uurime järgi.






Ümberehitatud staadion püüdis ka pilku, kuigi pildistada läbi aia oli seda üpris keeruline. Staadion taasavati juba aasta tagasi, 22.septembril 2018.


Tagasiteel filmisin veel vareseid, aga need väärivad omaette postitust! 

neljapäev, 22. august 2019

Lapisõprade reis Riiga jätkub

Laupäev ehk meie reisi teine päev. Kogunesime Vabaduse platsile, et alustada linnaekskursiooni. Tänu suurepärasele giid Aivale (kes on ema poolt eestlane) tutvusime Riia vanalinnaga. Pean ütlema, et olen ühe linnaekskursiooni Riias teinud kaasa 10 aastat tagasi ja üllatusin kuivõrd erinevad võivad need olla. Heas mõttes. Palju uut ja huvitavat sai jälle teada ja Riia linn selgemaks.

Nüüd oleme selle maja ees, kus Sherlock Holmes elas (venelaste filmis).


Järgevalt gildihoone ja kaupmehe maja kassidega katusel. Olen küll selle loo juba siin blogis kirja pannud, aga olgu siis siinkohal üks teine versioon, tekst pärit SIIT:

"Kui veidi edasi jalutada, võib näha üht ebatavalisemat modernses stiilis hoonet – Kassi maja. Selle projekteeris Friedrich Scheffel, kes oli üks produktiivsemaid oma aja arhitekte. Maja sai nime kahe musta kassi kuju järgi, mida on näha tornide katusel. Legend pajatab, et selle maja omanikku, rikast ja nipsakat Läti kaupmeest Plūmet, ei võetud kaupmeeste liitu vastu. Saksa härraste meelepahaks ehitas ta 1909. aastal oma maja täpselt gildihoone vastu ning paigutas katusele kassikujud ja pööras nad sabaga naabrite poole. Kassid istusid täiesti üheti mõistetavas poosis. Nõukogude ajal tegutses selles hoones teaduste akadeemia. Tollal võeti kassid katuselt maha (seda on näha fotol), kuid maja nimetati ikkagi Kassi majaks. Natuke hiljem naasid kassid taas oma kohale."

See must kass on ka üks Riia sümboleid, mida võib kohata erinevatel suveniiridel.



Mustpeade maja ehitati 1334. aastal. Maja hävines 1941. ja taastati 1999. aastal. Mustpeade vennaskonna vapimärgil ilutsev neegri pea aga ka vennaskonna nimi tuleneb mustanahalisest pühakust Pühast Mauritiusest.


Kingituseks Aivale (vasakul) meie Lapivaip 100 raamat.


Vahepeal oli meil vaba aeg söömiseks ja edasi suundusime juba bussiga VEF kultuurikeskusesse. Seal avati lapitöö festival ja sai näha erinevaid näitusi.

1. Läti lapitehnika näitus "Tänasest – tulevikku"
2. Öko kottide rahvusvaheline näitus "Mõtted tulevikust"
3. Näitus Läti koolilaste konkursi töödest "Avanevad pungad"
4. Rahvusvaheline näitus "Riietus ja aksessuaarid", "Saame inspiratsiooni läti kunstnikelt", variatsioonid teemale "Läti etnograafiline särk"
5. Jurmala keskkooli kasvandike (sotsiaalne integratsiooni keskus) mini lapitööde näitus "Tuul"
6. Venemaa quilt-stuudio "Gatšina" (juhendaja Natalja Kosjankovskaja) tekstiilimosaiigi näitus
7. Iisraeli tekstiilikunstnike rühma "Encounter" näitus "Genesis" ("Loomine")

Minul on albumis eraldi välja toodud ja sildistatud Iisraeli tööd, kottidega ei tekkinud samuti raskusi. Ülejäänud on nii nagu nad kaamerasilma ette jäid.



VEF kultuurikeskus ise oli väga ilus, suursugune. Avatud 1960. Siin asub ka VEF-i muuseum, mis avati 1969. aastal. 





Õhtupoole kolasime veel laatadel ringi, neid oli päris mitu. Kell 23.00 algas traditsiooniline ilutulestik Daugava jõel. See oli võimas ja ilus! Seda peab ise nägema ja kogema. Siiski üks tagasihoidlik katsetus video näol.


Pühapäeval jäi meil veel pool päeva linnaga tutvumiseks. Meie valisime laevasõidu Daugaval. 


Läti Rahvusraamatukogu - Valguse loss, avati 2014. 


See kõrge ehitis on Läti Teaduste Akadeemia maja. Järgnev tekst SIIT:

"Juba torn ise on vaatamisväärsus omaette: 17 korruseline 108 meetri kõrgune labürintlik hoone turu taga, mis ehitati aastatel 1953-1956 "kingitusena nõukogude töölistelt ja talupoegadelt". Selle 15 esimest korrust võtavad enda alla kabinetid - nii kõrgele saab ka liftiga. Kaks viimast korrust, mis vaateplatvormist katusel (see on 65 meetri kõrgusel) siis veel lahutavad, tuleb mööda treppe ronida. Torni kutsutakse hellitavalt ka Stalini sünnipäevatordiks ja Kremliks."


Ülejäänud aja veetsime veelkord jõeäärsel laadal jalutades ja oligi aeg korterist oma asjad võtta ja bussi peale tõtata. Suur aitäh Sirjele reisi korraldamise eest ja loodetavasti siis järgmisel aastal näeme Suzdalis!

PILDIALBUM ka ikka siia juurde!

kolmapäev, 21. august 2019

Lapisõprade reis Riiga

16.-18. augustini toimus meie reis Riiga, lapitöö festivalile. Meie suurde bussi mahtus üle 50 inimese Pärnust, Keilast, Põlvast ja muudest kohtadest üle Eesti, Võrust ja Vastseliinast rääkimata.

Reedel avasime koos lätlastega meie näitused "Lapivaip 100" ja "Lapiline Balti kett" kultuurikeskuses Iļģuciems. Nagu näha, algas näitus juba väljast ja ka sees oli kõik väga kenasti kujundatud.



Elevust tekitas Läti tütarlaps, kelleks igaüks või kehastuda.


Näituse avamisel võtsid sõna nii lätlased kui meie esindajad.


Sarmikas ja virtuoosne akordionist mängis avamisel ka meile tuttavaid lugusid (video vaatamisel valige kindlasti seadetest kõrgem kvaliteet 1080p HD, muidu pole pilt selge). Videost on näha, et näituse avamine lõppes meil Balti ketiga, kusjuures minule uudisena tuli fakt, et nii läti kui leedu keeles on Balti tee, eestlastel aga kett. Meie inimketti nähes said ka lätlased aru, miks meil kett on. 



Samas oli ka venelaste näitus "Nõude riiul". Kaasaegsete õmblemise ja lapitöö tehnikatega on edasi antud nii ajalooliste taldrikute, kannude jt disaine kui ka loodud uusi. See oli väga inspireeriv näitus.


Peale näituste avamist ja vaatamist saime lõpuks "koju". Meie, põlvakate koduks sai külaliskorter Bīskapa Gāte 8 majas. Olme seal kuuekesi. 


Õhtul läksime linna peale. Kuna samal ajal toimusid ka Riia linna päevad ja linn oli rahvast ja melu täis.


Meie "pere" Laima kella all. Mina olen kaamera taga.


Minu uus auto! :)


Veel öised vaated Daugavale ja nii meie esimene päev läbi saigi.



PILDIALBUMIS rohkem pilte, selgitavate pealkirjadega.

teisipäev, 13. august 2019

Ringkäik ümber maja

Ikka ema aed. Erinevad lilled õitsevad.








Paradiisiõunapuud on lookas viljade all. Tegelikult kõik teised viljapuud ka, mõned puud lihtsalt ei olnud täna nii fotogeenilised.



Kultuurpihlakate suured kobarad.



Ja tavaline pihlakas aiaväravas.



Vaade majaesisele platsile hortensia, kultuurpihlaka ja äädikapuuga.


Ja veel lilli. Gladioolid, hästi suure õiega liiliad ja trepi kõrval potis õitsev kollane begoonia.






Päevalilli on kohe mitmel pool ja need on lindude külvatud - tänutäheks talvise toitmise eest! :)


Lõpuks midagi söödavat ka.