Panime täna töökoja uksele sellise teate: "Läksime sinna, kust kõik alguse sai!" Põnevad on need meie minekud. Üsna tihti me ei tea, kuhu meid viiakse. Ja siis me mõistatame teel olles. Ma juba aimasin ja lootsin... Ei pidanud pettuma!
Esimene peatus oli tööalane ja see oli Äksi Villavabrikus, mis on juba paari sajandi vanune. Meile näidati, mida miski masin teeb ja kuidas lambavillast saab lõng. Seda sai osta ka ja hunnik lõnga tuligi meiega kaasa. Mina küll ei ostnud, olen üsna väike kuduja.
Järgmine peatus - Palamuse. Ma isegi ei mäleta, kas sai siin kooliajal millalgi käidud, igatahes ei meenu küll midagi. Ja kui käisingi, siis nüüd on kõik teistmoodi. Uus ilus näitusemaja, kus saab ülevaate nii Oskar Lutsu elust ja "Kevade" raamatu aegsest kooliajast kui ka kihelkonnakoolidest Eestis üldiselt.
Ja muidugi vana armas koolimaja, kus vaevu koolipinki mahtusin! :)
Õues ei puudunud Tootsi peenar. Saunas sai käidud. Kirikus. Ja apteegis.
Kas olete kuulnud sellisest kohast nagu Välgi? Mina polnud. Välgi küla asub Palamuse ja Alatskivi vahel. Tegime seal väikse piknikupeatuse. Üks väga armas palkmajake kohe suure tee ääres, samas ka kõrge künka peal vana õigeusu kirik aastast 1859 - Välgi Aleksander Nevski kirik.
Välgi etnosemiootik Valdur Mikita on kirjutanud: "Välgi metsad on läinud Eesti kultuurilukku sellega, et siin läks hulluks Juhan Liiv."
Edasi viis meie tee Alatskivi lossi. Lossis olen ma käinud, aga vist ikka mitte igal pool. Tubina muuseum oli minu jaoks uus ja see valmiski alles 2011. aastal.
Samuti oli huvitav sõiduhobuste tall, kus sai tutvuda mõisa eluga ajal, mil selle omanikud olid Nolckenid. Nii umbes 150 aastat tagasi. Muide, Nolckenitele kuulus ka Mooste mõis.
Enne kojusõitu veel viimane kehakinnitamine.
Ja muidugi PILDIALBUM, sest blogipostitusse ei mahu kõik pildid ära.
