Tähistasime töökaaslase sünnipäeva peaaegu iga-aastase traditsioonilise väljasõiduga. Seekord polnud kaugele minek, aga elamusi jagub kauemaks.
Alustasime botaanikaaiast. Jõudsime sinna napilt enne viit, nii et kasvuhoonesse me seekord ei saanudki ja ega ajaliselt poleks ka meie graafikusse mahtunud. Uudistamist oli niigi küllaga. Praegu õitsevad pojengid. Osa sorte (kollased) alles nupus.
Ja ma ei aimagi, et minust on saanud sarvekandja! :)
Peale värskes õhus jalutamist olid kõhud tühjad. Meid viidi Supilinna Mulli baari, kus meid võttis vastu Beatrice isiklikult. Mulle see koht meeldib! Palju värve, selline hipilik segasummasuvila, äge kingariiul ja muudki põnevat. Toit oli ka maitsev.
Ilusa õhtu veetsime lodi Jõmmuga Emajõel. See on mul nüüd teine kord Jõmmuga sõita. Esimene kord oli 7 aastat tagasi, kui just olin Villakotta tööle läinud. Nüüd siis sama seltskonnaga, kuigi mõned inimesed on selle ajaga juba vahetunud. Lodja peal pidasime oma seltskonnaga väikselt piknikku. Mina käisin vahepeal Liisa juttu kuulamas. Sain teada, mis hooned ja kohad kõik Emajõe kallastel asuvad. Näiteks triikrauamuuseum, millest ma polnud varem midagi kuulnud. Sinna tahaks kohe minna. Ja laevavrakk, mida saab näha lastefilmis Supilinna Salaselts. Koht, kus kasvatatakse muru ja siis veel see koht, kus asus eelmine Lodjakoda.
Pillimees oli meil ka omast käest võtta! :)
Tagasitulles sõitsime Lodjakojast mööda, lausa kesklinnani välja. Uus ja suurem lodi on vette lastud, küllap saame sellega ka varsti sõita.
Selline me päev saigi. Väga mõnus ja jääb kauaks meelde.
Vaata pilte ka PILDIALBUMIST.
