Sirelid

Sel kevadel ma aiapilte ei näita. Sel lihtsal põhjusel, et mul ikka pole veel uut fotokat. Olgu siis erandiks heleroosad sirelid.

Mariõunapuu

Avastasin ka Moostes mariõunapuu. Üht Põlva oma pildistasin eelmise aasta kevadel. Seekord küll pildid tehtud mobiiliga.

Ratsuritäht

Käisin täna Räpina aiandis koos töökaaslastega. Endale küll midagi ei ostnud, aga jäädvustasin ühe väga ilusa ratsuritähe.

Haapsalus

Käisin Haapsalus viimati vist kooliajal klassiekskursioonil. Nüüdseks põhjuseks olid XXIII üle-eestilised käsitööpäevad 4.-5. mail. Peale käsitöö sai põgusalt ka linnaga tutvuda ja promenaadil jalutada.

Piiskopilinnust nägime vaid tänava poolt möödaminnes. Eks midagi peab jääma ka järgmiseks korraks avastamiseks.

Promenaadil jalutada oli küll kohustuslik!

Teele jäid ka mõned kirikud. Haapsalu Jaani kirik ja Maria-Magdaleena õigeusu kirik.

Parkides õitses ohtralt kollaseid lilli, mida ma meie kandis viimasel ajal märganud ei ole. Õie kroonlehed on sellised läikivad nagu tulikal, aga õis ise suurem. Pika mõtlemise peale tuli nimi ka meelde - kanakoole. Koju jõudes otsisin internetist kinnitust ja tõesti, tegemist on tulikaliste sugukonda kuuluva kanakoolega. 

Meeldejäävaks kujunes ka Iloni Imedemaa külastus. Ilon Wiklandi joonistused on küllap paljudele tuttavad Bullerby laste raamatutest.

Urvalind

Meil oli täna rõdul haruldane külaline. Läksin linnukestele süüa viima ja muidugi lendasid kõik tihased ja varblased kõigi nelja tuule poole. Siis aga märkasin rõdu serval kössitavat linnukest. Ta ei kavatsenudki ära lennata. Esimese hooga arvasin, et äkki ta on viga saanud ja no ega kaugemalt ei saanud aru ka. Mulle jäi mulje, et keegi on talle nokaga vastu pead virutanud ja veri väljas...

Haarasin toast telefoni ja hiilisin tasakesi lähemale. Ja veel lähemale. Praktiliselt meetri kaugusele. Uskumatu, aga ta ei läinud ära. Tegin mõned pildid (arvates, et tegu on ikkagi vigastatud varblasega). Hiljem ei saanud siiski rahu ja hakkasin otsima, mis lind see olla võiks. Ja leidsingi. See on urvalind, keda kutsutakse ka lepavarblaseks. Ja selgus, et ta ongi selline väike vapper kartmatu linnuke, kes laseb inimese endale väga lähedale. Väga tore oli tuttavaks saada! :)