Ratsuritäht

Ratsuritäht läks omadega segi. Ühel päeval leidis Helmet lehtede vahelt õienupu ja nüüd paistab sealt veel 3 õit tulemas. Alles neli kuud tagasi lill õitses, peale seda eemaldasin pojad ja istutasin ta ümber. Helmet kastis ja väetas teda hoolega, mina selline laisapoolsem... Nüüd peab vist uuesti ümber istutama, kuna jälle uued pojad küljes ja pott sibula suurusest ovaalseks veninud! :) Vot sellised südasuve trikid!

Liiliad

Mõtlesin, et pärast vihma saan ilusad veepiiskadega õied pildile, aga ei läinud õnneks. Vihma tuli nii vähe, et ei teinud maadki märjaks.

Natuke muid lilli ka. Ühe peenra otsas kasvab sigur.

Valge elulõng on õites.

Roosinuppusid ei jõua kokku lugedagi...

Väravast sisse tulles tervitavad kellukad.

Talinelgid ehk habenelgid. Heal lapsel mitu nime.

Mooste vaated

Juba eelmisel aastal olid need seened pargis sama puu küljes, aga mul jäid pildistamata. Seekord jäin ka veidi hiljaks, sest seened on juba üpris vanad (pildistasin 22. juunil). Kohe peale nende pildistamist ilmus artikkel, ma arvan, et see võib sama seen olla küll - vääveltorik ehk väävlik. Püüan järgmisel aastal nooremaid isendeid pildile saada. Paar lugu veel neist kanalihamaitselistest seentest Postimehes koos retseptidega ja Delfis. 

Ilusad pojengid koolimaja peenras (27.06).

Jälle üks õhtune bussi peale mineku pilt. Ehk saavad need tiigid (teine on teisel pool teed) ka kunagi korda. Keegi rääkis, et ammustel aegadel olla siin isegi purskkaev olnud.

Mooste mõis on kuulus kasside poolest, sellele viitab ka endine Mooste nimetus Moisekatsi, saksa keeles Moisekatz. Skulptuuri "Kassnaine" on teinud Ilme Kuld, kes on ka ise siitkandist pärit. Mõisast leiab veel teisigi kassiskulptuure ja isegi kassimuuseumi.

Suvised õied

Eile õhtul hakkas meil ka ometi vihma sadama! Müristas ainult natuke kusagil kaugemal. Istusin rõdul ja nautisin täiega. Vihmapladin oli sel hetkel kõige ilusam muusika mu kõrvadele. Ometi on õhku, mida hingata! Tuli kohe tungiv tahtmine paljajalu välja patseerima minna, aga see jäi siiski ära. Linnas pole see nii ohutu, pealegi on me maja ümber hetkel ehitusplats. Täna kallab juba päris tublisti väikeste vahedega. Pidevalt nii ei taha, aga praegu oli seda küll vaja. 30 ringis temperatuurid on minu jaoks sulaselge piin.

Nende palavate ilmadega läksid elulõngad õide ja kirsid punaseks. Kollane pojeng Bartzella avas ka oma esimesed õied. Kinkisime õega selle emale emadepäevaks kaks aastat tagasi. Nüüd siis sel aastal kaks õit. Järgmisel aastal kindlasti rohkem.

Valge roos Aspirin. 

Roosa roos Flamenco. 

Jaaniõhtu õied

Täpselt aasta tagasi oli elulõngapõõsas üleni õisi täis, seekord üks puhkenud õis ja paar varsti avanevat, ülejäänud kõik nupus.

Üks kutsumata külaline oli ka pildile roninud.

Pojengide aeg hakkab läbi saama.

Tuliliilia ehk keisrikroon

Salvei

Sõrmkübaralill

Habenelgid

Uba

Iiris