esmaspäev, 3. aprill 2017

Ringiga sinilillede juurde

Eile, pühapäevasel päeval, nägin ma selle kevade esimest liblikat - kollast. Täpselt nii nagu ka eelmisel aastal. Algul nägin ühte, veidi aja pärast veel teisigi. Ja siis nägin veel kirjusid liblikaid ka. Päevapaabusilmad vist olid. Neid ei jõudnud fotokasse püüda.


Kuna ilm oli tõesti ilus ja soe nagu lubatud, siis sain ka Helmeti nõusse ja läksime peale lõunat sinililli otsima. Mul oli koht juba eelmisest korrast teada. Aga mehega on ohtlik välja minna, iial ei tea, kuhu ta mind viib! :) Nii seegi kord. Marsruut kujunes mitmeid kordi pikemaks kui olin ette kujutanud. Väikese jalutuskäigu asemel paras matk!

Kevadel paistavad eriti silma karikseened. Süüa ei kõlba, aga mürgised ka pole. Sellised vahvad kausikesed.


Järgmisel pühapäeval on urvapühad.


See kivi jäi ka meie teele. Mõtlesin, et olen seda ka millalgi siin blogis juba näidanud, aga hetkel küll üles ei leidnud. Teist korda siis selle kivi juures. Vikipeedia ütleb selgituseks:

1688. aastal alustas Mammastes Köstremäel tegevust Põlva kihelkonna köstrikool, mis oli esimene talurahvakool Põlvamaal. Koolimaja sai valmis 1693. aastal. Kunagise kooli asukohta tähistab mäletustahvliga suur rändrahn. Mammaste kihelkonnakoolis on õppinud Jakob Hurt ja Johannes Käis. 

Ma olen kusagilt meelde jätnud, et Jakob Hurt on meile sugulane. Otsisin nüüd Genist ja leidsin, et on jah. Vana-vana-vanaisa ja sealt edasi... Eesti on nii väike, et kõik on üksteisega kuidagipidi seotud. Aga uhke tunne ikka, kui saad öelda, et selline suurmees on sulle natukenegi sugulane. Jakob Hurt, dr. is your third great uncle's third cousin - ma ei oska seda tõlkidagi... Igatahes ta õppis 1849 – 1852 just siin Põlva kihelkonnakoolis. 


Aga jätame nüüd ajaloo ja suundume maale, kus tiik oli servani vett täis.



Ja lumikellukesed õitsesid.


Suure ringiga jõudsime lõpuks minu sinilillekohani. Tõepoolest, nüüd oli puudealune juba sinine ja mina sain oma igatsetud sinilillekimbu.




Sel ajal kui mina metsas kolasin, oli Helmet näinud toonekurge ja tagasiteel nägime konna ka. Nüüd võib küll öelda, et kevad on käes!

4 kommentaari:

  1. Vot kui palju võib ühe loodusrekte ajal näha ja teada saada.

    VastaKustuta
  2. Väga mõnus pildiseeria, kohati teeb isegi kadedaks, liblikaid veel näinud pole ja sinililledest sinist puudealust ka veel pole, kuigi väikese kimbu sain pühapäeval korjatud.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Küllap varsti on igal pool palju liblikaid ja lilli! :)

      Kustuta

AITÄH, ET LÄBI ASTUSID! RÕÕM OLEKS LUGEDA, MIS MÕTTED SINUL TEKKISID!