Viljandis ja Tartus

Meil on Villakoja rahvaga ikka traditsiooniks saanud jõuluaegne väljasõit kuhugi huvitavasse kohta. Seekord ootas meid ees kontsert Viljandis. Aga enne seda...

Tegime Võrtsjärve ääres ühe peatuse. Vaiblas. Sealsamas on puhkekeskus ja linnujaam. Meie jalutasime muulil. Üsna külm oli. 

Sealsamas lähedal asub ka kunagine kuulus Meleski klaasivabrik. Sealt mul pilte ei ole. Maja on müügis ja näeb üsna mahajäetud välja... Ehk siiski keegi toob sinna uue elu ja hingamise.

Edasi sõitsime otse Viljandisse. Parkisime Tasuja platsi äärde, kus uhkeldas kaunis jõulupuu. Olime plaaninud väikse kohvi teha Fellini kohvikus, sealsamas platsi servas. Astusime sisse, ootasime, mõnus hubane paik, aga kahjuks keegi meie vastu huvi ei tundnud ja nii me panimegi riided taas selga ja seadsime sammud hoopis Viljandi kohvikusse. 

Väga ilus oli kohvikus Viljandi! Maitsev kohv ja kook ja sain õega ka kokku! 

Tagasiteel bussi juurde paelus mind ilus vaateaken, kuhu oli tagurpidi kuuseke riputatud. Tegelikult oli kaks sellist akent kõrvuti, aga pildistasin ühte.

Oligi aeg seada sammud Viljandi Baptistikiriku poole, kus toimus Beati Mandolini kontsert. Ma polnud sellisest ansamblist varem kuulnudki. Võis ju arvata, et tegu on mõne välismaa pundiga, aga ei, täitsa Eesti omad poisid. Tundsin neist ainult Tõnu Raadikut, teised mehed olid Ants Õnnis, Anto Õnnis (tenor), Are Jaama, Joosep Sang, Endel Valkenklau. Teet Veskus puudus seekord. Beati Mandolini (tõlkes Õndsad Mandoliinid) esitab põhiliselt sitsiilia rahvamuusikat, seekord olid kavas ka jõululaulud ja klassika. Väga hea kontsert oli! Soovitan soojalt!

Üks väike video ka. 

 

Nüüd läheb huvitavaks, sest algas Viljandist Tartusse sõit ja mul sees keeras üsna korralikult. Mida Tartule lähemale, seda hullemaks läks. Juba enne kohalejõudmist oksendasin ja pärast veel mõned korrad. Aga me jõudsime Lodjakotta, mis sellel sügisel avati. Meile tehti tutvustav ringkäik ja pärast seda oli pidulik õhtusöömaaeg, mille mina maha magasin mõnusalt lambanahkade peal. Söök mulle sel hetkel sisse ei läinud. 

Lodjakojas on mõnusat tegevust nii suurtele kui väikestele. Tuleb endalgi uuesti minna, sest seekord oli tõesti sant olemine. 

Tagasitee koju pidasin kuidagi vastu ja kodus otse voodisse! Järgmisel päeval olid veel järelnähud, aga õnneks läks see hullus üle. Reis oli väga tore sellegipoolest! On, mida meenutada! :)