Esmaspäev, 17. mai 2021

Raudteesillani ja tagasi

Mõtlesin ühe kevadise fotovõistluse jaoks mõned pildid teha ja eile oligi viimane fotode saatmise päev käes. Läksime siis kodu lähedale järve äärde, et mõned klõpsud teha, aga lõpuks kujunes väikesest jalutuskäigust päris pikk matk. 12000 sammu sai umbes tehtud ja veidi pealegi. 

Järve teisest (st minu kodu poolsest) otsast avaneb Põlvale selline kena vaade. Rohelusse uppuv väike linnake. 

Pokud järve ääres reas.

Kannikesi oli erinevaid, aga see vist ei ole sookannike, minu lemmik. Looduses kasvavaid kannikese liike on Eestis 18, nii ütleb Vikipeedia. 

See ongi see meiepoolne järveots, mis tegelikult läheb veel siit edasi suure teeni välja. Siin kasvavad toomingad, väga palju toomingaid reas. 




Veel üks kaugemalt vaade linnale.





Uskumatu, aga isegi õitsvaid sinililli leidsime veel.



Jõudsime raudteeni välja ja tundus, et vist tuleb rong. Tuligi. Ootasime rongi ära. 


Kui rong oli läinud, läksime raudteesilla alla jõe äärde. Oh, kuidas mulle meeldib kärestikuline jõgi ja see veekohin! 







Kuused õitsevad!



Ühe maja juures jälgis meid ilus kiisu! Ja siis lihtsalt keeras ennast mõnusalt kerra.


Kiisu käis meiega natuke maad kaasas ja sättis end jälle mõnusalt ja turvaliselt tee äärde aasale istuma. 


Tulevased kuusekäbid.


Üks väsinud rändur. Siit algab Ora küla (tee paremale) ja minust (mina kaamera taga) tahapoole jääb Mammaste Tervisespordikeskus. Nüüd läks tee juba kodu poole.


Koduteel laulis meie peade kohal metsvint (isaslind). Kägu kuulsime ka täna üsna pikalt ja täitsa ligidal.

1 kommentaar:

  1. Ilus ja kasulik jalutuskäik! Peegeldused vees on nii huvitavad

    VastaKustuta

AITÄH, ET LÄBI ASTUSID! RÕÕM OLEKS LUGEDA, MIS MÕTTED SINUL TEKKISID!