Kauaoodatud Kihnu! Sadamas ootas Kihnu Virve, et meid üle vee viia ja Kihnus juba veoauto, millega kogu saare ekskursioon toimus. Kohalik giid tuli ka kaasa.
Esimene peatus, tervitusnaps ja hommikukohv ootas meid ees Kurasel. Seal külastasime ka Merebutiiki ja pisikest külapoodi. Aga üks pilt sai tehtud hoopis neist ägedate numbrimärkidega autodest.
Kihnu Püha Nikolai kirik on ainuke Eestis olev kirik, mis on ümber ehitatud luterlikust kirikust õigeusu kirikuks. 19. sajandi keskel läksid kihnlased üle õigeusku, kuna tsaar lubas inimestele maad. Huvitav fakt on seegi, et seal käib teenimas meie kandi preester Viktor. Lasteristimisel olevat vanasti olnud terve hulk ristivanemaid, üle kümne või rohkemgi. Ikka sellepärast, et vanal ajal inimesed tihti noorelt surid ja lõpuks ei jäänudki neid väga palju järgi. Praeguselgi ajal on kihnlaste eripäraks rohkem ristivanemaid.
Kihnu muuseum asub kohe kirikust üle tee. Muuseumis oli parasjagu üleval ilus tekkide näitus, oli mida vaadata ja imetleda. Muuseumipoest ostsin endale väikse vardakoti, Kihnu Poiste plaadi (ei ole enam tegev punt, aga minu kitarriõpetaja mängis seal), Kihnu kruusi ja külakostiks šokolaadi.
Muuseumist jälle värskesse õhku, Kihnu tuletorni vallutama. Tuletorn toodi siia 1864. aastal osadeks lahti monteerituna Inglismaalt ja pandi kohapeal uuesti kokku.
Linakülas oli meil kalalõuna - supp ja suitsutatud tuulehaug ka.
Peale lõunat jalutasime Mõnu tallu. Oi see oli mõnus pärastlõuna. Käsitöödest ja rahvapärimusest rääkis meile talu perenaine Kihnu Roosi ehk Härma Roosi, päris nimega Rosaalie Karjam. Majas sees oli näitus käsitöödest. Laulu ja tantsu tegid folkloorirühma Kihnumua liikmed. Et pilt kõike edasi anda ei suuda, siis väike video ka juurde.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar
AITÄH, ET LÄBI ASTUSID! RÕÕM OLEKS LUGEDA, MIS MÕTTED SINUL TEKKISID!