Tartu

Üle tüki aja taas Tartus ringi uitamas. Asja pärast ikka ka, aga mulle meeldib huvitavaid maju vaadata ja pildistada ja pärast kodus uurida. 

J.Kuperjanovi 44 elumaja kohta ütleb internet: 

1886. aastal R. Guleke projekteeritud kahekordne historitsistlik telliselamu. Projekti tellis ehitusmeister J. Teas. 

Hoone ülesehitus on range, klassitsismist laenatud vormivõtmetega. Lisandub eklektiline, keeruline ja ülekuhjatud dekoor. Maja on kujundatud punaste tellis- ning heledate krohvipindade vaheldusena. Fassaadi idaosas paikneb eenduv risaliit, teise korruse rõdu ja kolmnurkviil, viimase keskel asub ümaraken. Sissepääs asetseb fassaadi lääneküljel. Selle ees paikneb kõrge trepp, teisel korrusel rõdu, mille uks on piiratud korintose pilastritega ja kannab kolmnurkviilu. Akende all kulgevad keskse rosetiga kassettide read, akende kohal paiknevad reljeefsed plaadikesed akantuslehtede, tagakäppadele tõusnud lõvide ja maskaroonidega. Katuse all asetseb hammaslõikeline friis. Rõdud toetuvad kreekapärastele konsoolidele, balustrid on vormikad, nurkadel asuvad ehisvaasid. Sissepääsu ees krundi piirini paiknes mustriline kiviparkett, mis on praeguseni säilinud. Hoone kõrval asub kivist värav kahe kaarsissepääsuga, mida kaunistavad korintose pilastrid, profileeritud karniisid ja hammaslõikeline friis. Algsed väravad on eemaldatud.

Hoone kõrvale ehitati puust tsementkividest katusega kõrvalhoone, mille projekti valmistas samuti R. Guleke. Kõrvalhoone oli kahekordne puulõikeornamendiga ilustatud ehitis, praeguseks lammutatud. 

J.Tõnissoni 1, Eesti Üliõpilaste Seltsi hoone, mis ehitati 1901. aastal. Samuti kultuurimälestis.

EÜS-i hoone on arhitektuurikeelelt rahvusromantismist ja 20. sajandi alguse moodsast preeriaarhitektuurist lähtuva arhitektuuri haruldane näide. Ajalooliselt eesti rahvusliku liikumise üks tähtsamaid keskusi.

Hoone on osaliselt ühe korruseline, fassaadi keskosas kahekorruseline liigendatud põhiplaaniga. Kastani tänava poolsesse ossa jääb saalitiib; hooviküljele, saali ja ühe toa vahele avatud terrass. Hoone eksterjööri iseloomustab punane tellis ja valged krohvdetailid ning kõrge mitmeosaline telkkatus. Maja fassaadi keskosas on eenduv, nurgal paikneva ümarsambaga ja katusega etik. Fassaadi ilmestavad läbi korruste ulatuvad krohvliseenid, teise korruse akende alused krohvkassetid, rahvuslikust vöökirjast lähtunud friis ja karniis. Fassaadi ühekorruselises lääneosas on kaarsillusega avar aken. Fassaadil paiknevad ülejäänud aknad on rõhutatud sillusega ja väikesteks ruutudeks jaotatud. Majal on silmapaistev interjöör. Olulisel kohal on kaminaga avar fuajee, külgsaal ja galeriiga ümbritsetud raamatukogu.

Nüüd vahelduseks veidi tänapäevasemat kunsti. Pepleri 10, Pepleri 3 ja Tiigi 8. Kõik ühel ristmikul.

Viimaks meeldis mulle see maja oma hästi pisikeste aknaruutudega. TÜ Raamatukogu vahetus läheduses, Struve 2. Vanim säilinud puitmaja Tartus, siin olla peatunud isegi maailmakuulus looduseuurija Alexander von Humboldt oma Venemaa-reisile minnes 1829. aastal. Rohkem lugemist Eesti Loodusuurijate Seltsi lehelt, kes seal majas praegu tegutseb.