Tänaseks ennustati suurt tormi. Õnneks meie seda väga tunda ei saanud, aga kohati oli tuul ikka väga tugev küll, lausa lükkas tagant. Samas oli soe ja päikese käes hakkas isegi palav.
Lilli pildistada oli üksjagu keeruline, tuul kõigutas neid kõvasti, aga miskit tuli välja ka. Põdrakanep tuules.
Kollast karikakart näeb üsna harva. Meil tee ääres ikka mõned on.
Ma olen sellest majast nii palju mööda kõndinud, aga pole täpsemalt teadnudki, millega tegu. Viimati (kuni 2015) oli siin sees Põlva Jahiselts ja rohkem ongi see tuntud jahiseltsi majana. Siia on tahetud teha loomekeskust ja rahvarõivaste nõuandekoda. Eks näis, mis tulevik toob.
1866-1910 kandis vald nimetust Vana-Koiola vald, siis muudeti Koiolaks. Vana-Koiola vallamaja õnnistati 17. septembril 1888. Vallamaja peeti tollal Võrumaa toredaimaks, maja plaani pani ette peakohtumees Johannes Piho. Alates 1939. aastast Põlva valla keskus. Nõukogude ajal külanõukogu. Põlva vallavalitsus kolis hoonest ära 1990. aastate alguses.
Vallamaja on ristkülikukujulise põhiplaaniga poolkelpkatusega stiilne kiviehitis, mille esikülje keskel on uhke paraadtrepp ning tagaküljel kaks sissepääsu. Vallamaja esiküljel on 4 ja taga 3 uuemat vintskappi. Vallamaja parema otsa all on kelder ja selle ees väike keldrikoda. Hoone seinad on punastest tellistest, katusel uus sindelkate. Vallamaja põhikorrusel on ees algsed 6-ruudulised aknad. Hoonet ilmestavad tellistest meisterlikult laotud räästa- ja aknakarniisid; ehisvööd viiludel ja seintel. Hoone interjöör on põhiliselt nõukogudeaegse ilmega, mida on täiendatud üksikute tänapäevaste viimistlusvahenditega.
Mõõdud 11,71 x 23,43 meetrit.
Lõuna-Eestile iseloomulik klassikaline urbaltisch ehk vanabalti tüüpi vallamaja, samuti tellisarhitektuuri kena näide.
Mäeküljel kasvavad kellukad.
Jõudsime ümber järve ringiga randa ja sealt edasi laudteed pidi kesklinna.
Punased sarapuud püüdsid pilku ja pähklid ka olemas.
Kodutee on ääristatud lilledega.
Lilli pildistada oli üksjagu keeruline, tuul kõigutas neid kõvasti, aga miskit tuli välja ka. Põdrakanep tuules.
Kollast karikakart näeb üsna harva. Meil tee ääres ikka mõned on.
Ma olen sellest majast nii palju mööda kõndinud, aga pole täpsemalt teadnudki, millega tegu. Viimati (kuni 2015) oli siin sees Põlva Jahiselts ja rohkem ongi see tuntud jahiseltsi majana. Siia on tahetud teha loomekeskust ja rahvarõivaste nõuandekoda. Eks näis, mis tulevik toob.
1866-1910 kandis vald nimetust Vana-Koiola vald, siis muudeti Koiolaks. Vana-Koiola vallamaja õnnistati 17. septembril 1888. Vallamaja peeti tollal Võrumaa toredaimaks, maja plaani pani ette peakohtumees Johannes Piho. Alates 1939. aastast Põlva valla keskus. Nõukogude ajal külanõukogu. Põlva vallavalitsus kolis hoonest ära 1990. aastate alguses.
Vallamaja on ristkülikukujulise põhiplaaniga poolkelpkatusega stiilne kiviehitis, mille esikülje keskel on uhke paraadtrepp ning tagaküljel kaks sissepääsu. Vallamaja esiküljel on 4 ja taga 3 uuemat vintskappi. Vallamaja parema otsa all on kelder ja selle ees väike keldrikoda. Hoone seinad on punastest tellistest, katusel uus sindelkate. Vallamaja põhikorrusel on ees algsed 6-ruudulised aknad. Hoonet ilmestavad tellistest meisterlikult laotud räästa- ja aknakarniisid; ehisvööd viiludel ja seintel. Hoone interjöör on põhiliselt nõukogudeaegse ilmega, mida on täiendatud üksikute tänapäevaste viimistlusvahenditega.
Mõõdud 11,71 x 23,43 meetrit.
Lõuna-Eestile iseloomulik klassikaline urbaltisch ehk vanabalti tüüpi vallamaja, samuti tellisarhitektuuri kena näide.
Allikas: Vikipeedia
Mäeküljel kasvavad kellukad.
Jõudsime ümber järve ringiga randa ja sealt edasi laudteed pidi kesklinna.
Punased sarapuud püüdsid pilku ja pähklid ka olemas.
Kodutee on ääristatud lilledega.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar
AITÄH, ET LÄBI ASTUSID! RÕÕM OLEKS LUGEDA, MIS MÕTTED SINUL TEKKISID!