Esmaspäev, 20. august 2018

Venemaa, 1. osa

Lõpuks on minulgi Moskvas käidud ja mitte ainult! Reisi sihtpunktiks ja kulminatsiooniks oli hoopiski Suzdali linn ja seal toimuv lapitöö festival. Aga alustan algusest.

9.augusti varahommikul startisime Võrust Moskva suunas. Kohe peale piiri algasid suured ja laiad... Sosnovski karuputke põllud. Peale sõda, Stalini valitsemisajal hakati sellest taimest silo valmistama, sest ta oli väga hea saagiga ja erakordselt valgu-, suhkru- ja vitamiinirikas. Pikapeale aga selgus fakt, et piim oli küll rammus ja rasvane, aga kibeda kõrvalmaitsega. Nii algas Sosnovski karuputke populaarsuse langus ja teda hakati nimetama Stalini kättemaksuks.

Meie aga vurasime ikka Moskva suunas, enne suurlinna lõppesid ka karuputked ära ja hakkasid ilmuma majad. Mida linna poole, seda suuremad ja uhkemad. Läbi bussiakna pildistamine pole just kõige lihtsam, aga ühe illustreeriva pildi teile ikka näitan.


Õhtuks jõudsime Izmailovo hotelli. See on selline suur hotellide kompleks, mis ehitati Moskva 1980 aasta olümpiamängude jaoks ja sinna kuuluvad Alfa, Beta, Vega ja Gamma-Delta hotellid. Meie ööbisime 3-tärnilises Gammas 11.korrusel. 


10.augusti hommikul jätsime selle kauni hotelliga hüvasti, korjasime oma kodinad kokku, võtsime peale kohaliku giidi ja sõitsime Moskva kesklinna ja Kremlisse. Seal oli, mida vaadata. Nüüd saan öelda, et olen ka Moskvas käinud! Vene ajal mul see ei õnnestunud.


Kui ma varem arvasin, et Kreml ongi see, mis asub Moskvas, siis tegelikult Kreml on hoopis laiem mõiste ja see on paljude Venemaa linnade keskaegne kindlustus. Kreml oli linna sõjaline ja poliitiline keskus. Lähim Kreml asub meil Pihkvas.

Moskva Kremlit ümbritseb Kremli müür, mis on 2,25 km pikk, 6,1 m paks ja seal asub 20 torni. Eks neid ole telekast ja piltidelt nähtud küll ja küll, aga oma silm olevat ikka kuningas! Tuntuim on vast Spasski torn kellaga. Mulle aga meeldis kõige enam Punase väljaku ääres asuv Vassili Blažennõi  (Vassili Õndsa) kirik oma rõõmsavärviliste kuplitega. 



Giid rääkis meile nii Moskva ajaloost kui ka tänapäeva elust. Näiteks, et kui kortermaja pole enam väga elamiskõlbulik, siis ehitatakse lähedusse uus maja, rahvas kolitakse uude majja, nad saavad uue ja suurema korteri, aga maksavad üüri ikka samapalju nagu varemgi. Vana maja aga lükatakse maha, et uutele majadele ruumi teha. Elu nagu lill! Rääkimata igasugustest soodustustest... Moskva on tõesti ilus ja puhas linn, kui välja arvata see, et kogu linn on hiinlasi täis. Ei näinud väga ei musti, moslemeid ega ka asotsiaale ja kerjuseid, aga hiinlased olid igal pool: hotellides, poodides tööl ja muidugi tänavapildis. 

Putin käib tööle helikopteriga. Selle maandumisplatsi nägime ka ära. Ja tema residentsi, kus ta töötab. Valvas politsei lasi kohe vilet, kui üle joone liiga ligidale astusid.





Jalutasime läbi ka kuulsas kaubamajas GUM-is (Государственный универсальный магазин).


Imetlesime linna panoraami Varblasemägedelt (Воробьёвы горы), mida varem kutsuti Lenini mägedeks. See on linna kõige kõrgem koht ja sealsamas teisel pool seda kaunist vaadet asub ka Moskva Riiklik Ülikool. Ümmargune hoone seal keskel on kuulus Lužniki staadion, mis on Venemaa suurim ja valmis 1956. aastal. 1980. aastal toimusid seal paljud olümpiamängude alad ja alles kuu aega tagasi lõppes jalgpalli MM.  



Loomulikult ei lahkunud me Moskvast Vanal Arbatil käimata. See on üks Moskva vanimaid tänavaid, kus käib vilgas kauplemine suveniiridega, töötavad portreekunstnikud, muusikud ja kohvikud. 


Ongi Moskva tähtsamad kohad läbi käidud ja algab tee Suzdalisse, kuhu on 220 km, aga meil kulus selle läbimiseks 9 tundi ja veidi pealegi. Esimesed 17 km läbisime "edukalt" 4 tunniga. Võimalik vaid Venemaal, loomulikult olen seda saadet vaadanud, aga peale isilklikku elamust ei imesta enam millegi üle. Seda on võimatu kirjeldada, seda peab nägema! Kuna sattusime linnast välja sõitma reede õhtul 16.30 ehk tipptunnil, kui terve linnajagu inimesi maale datšadesse (suvilatesse) sõidab, siis polegi midagi imestada, kui ainult autojuhtide nahaalsuse üle, kes süüdimatult sõidukite vahel pikeerisid ja julmalt vahele pressisid. Ja nende vahele mahtusid veel surmapõlgavad lille- ja jäätisemüüjad. See etendus oli vaatamist väärt! 

Lõpuks, kell 2 öösel, olime Suzdalis. Aga sellest järgmisel korral. 

PILDIALBUM kah avatud! 

10 kommentaari:

  1. Aitäh Malle. Nii hea lugeda ja ilusaid piltevaadata. Ootan järge huviga!

    VastaKustuta
  2. Sa oskad väga hästi muljetada, loen kui põnevat järjejuttu!

    VastaKustuta
  3. Malle! Väga hästi kirjutatud. Nii see oligi.Ootan ka huviga järge ja siis veel järge.

    VastaKustuta
  4. Tore on lugeda ja pilte vaadata hiilgavast pealinnast, aga missugune elu on maarahval, sellest vaikib ajalugu. Kui viia korrakski turistid "tõelisele " venemaale, siis ei oskaks isegi kommenteerida, sest olen ise kõike oma silmaga näinud. Tubli oled Malle võiksid ise giidiametid pidama kakata, potensiaali jätkuks!

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Jah, nii see on! Moskva on omaette riik riigis ja mida ääremaa poole, seda troostitumaks muutub pilt. Nägime vaid seda, mis tee äärest mööda vilksatas. Ehk õnnestub kunagi ka "tõelist" Venemaad näha!

      Kustuta
  5. Aitäh kõigile, et oma mõtteid ja tundeid ka siia jagasite!

    VastaKustuta
  6. Armas nimekaim,suur ja südamlik tänu sulle meie reisimuljete jagamise
    eest

    VastaKustuta

AITÄH, ET LÄBI ASTUSID! RÕÕM OLEKS LUGEDA, MIS MÕTTED SINUL TEKKISID!