Kui me oma töökollektiiviga Tallinna poole teele asusime, oli Lõuna-Eestis juba pikka aega valitsenud põud ja kõrbekuumus. Kõige tagatipuks ei töötanud meie väikebussi konditsioneer. Siis aga Aravete kandis nägime paljutõotavaid vihmapilvi. Pilt sai küll sõidu pealt ja läbi klaasi udune, aga ei saa ju haruldast loodusnähtust jätta pildistamata! :)
Siis jõudsime Jänedale. Esialgu oli ilm kuiv, aga kiskus juba pilve.
Me jõudsime oma praed kenasti ära süüa. Tegelikult on sel taldrikul küll hoopis soe salat, no ma ei tea, missugune see praad siis veel oleks olnud.
Söömas olime muidugi Musta Täku Tallis.
Vahepeal jõudsid meieni vihm ja äike. See oli väga kosutav ja edasisõit läks juba normaalse temperatuuriga. Tüki aja pärast oli aga asfalt jälle kuiv ja päike hakkas ka pilve tagant piiluma. Enne etenduse algust anti Tallinnale ka peenikest seenevihma. Meie aga istusime juba Estonia saalis ja ootasime West Side Story algust. Vaheajal käisime end vihmas värskendamas, aga etenduse lõppedes saime jälle kuiva jalaga välja minna.
Ega me siis veel koju ei läinud. Paar tundi kulus veel linna peal hulkumiseks. Minu jaoks täiesti uus ja tundmatu koht oli Noblessneri sadamalinnak. Noblessneri laevatehases ehitati eelmise sajandi algul allveelaevu. Noblessneri tehasele panid aluse kaks Skandinaavia taustaga Peterburi ettevõtjat – Nobeli preemia rajaja Alfred Nobeli vennapoeg Emanuel Nobel ja tema äripartner Arthur Lessner. Just Emanuel Nobeli ja Arthur Lessneri nimedest kujunes tänase sadamalinnaku nimi – Noblessner (teave pärit siit).
Enne keskööd käisime veel vanalinnas kohvi ja kooki söömas ja kell 3 olime kodus. Väga mõnus päev oli.
Lisan siia veel pisikese dokumentaalse tõestuse paduvihma kohta, heli pidin küll maha võtma, sest kes seda naiste kilkamist jõuab kuulata! :D
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar
AITÄH, ET LÄBI ASTUSID! RÕÕM OLEKS LUGEDA, MIS MÕTTED SINUL TEKKISID!