Riia 3. päev II osa

Pärast lõunasööki leidsime end taas Raekoja platsilt, mida olen varasemalt juba piltidel näidanud, seesama kus asub Mustpeade Maja. Raekoda polegi piltidele jäädvustatud, eks see Mustpeade Maja oli pilkupüüdvam ja sinnapoole vaadates jääb raekoda täpselt selja taha. Aga ma teadsin, et siin kusagil lähedal on Senā Klēts, rahvarõivakeskus ja rahvusliku käsitöö pood, kus ma juba paar korda varem olen käinud, aga siis me vist tulime teisest suunast. Nüüd tegime mitmeid tiire, enne kui õige koha leidsime. Mina ja orienteerumine - see ei käi kokku. Google Maps pani ka segast. Aadress oleks justkui Rātslaukums 1 ehk sama mis Raekoja maja. Pood asub selle vasakul küljel... seal kusagil. Katsuge leida, kui Riiga satute. 

Käsitööhuvilistele on siin palju huvitavat vaadata. Esimeses ruumis on valdavalt müügisaal ja tagumises rahvarõivad, mida siit ka tellida saab. 

Samuti Läti kaardile paigutatud eri paikkondade kindad. Praegu kahetsen, et rohkem ja lähemalt pilte ei teinud. 

Poes oli müügil meilegi tuttav Läti kinnaste raamat paljudes keeltes, kaasaarvatud eesti keeles ja ka meie Eesti kudumise raamatud, Haapsalu salli raamatuid ja veel mõned. 

Järgmisena hakkasime otsima portselanimuuseumi. No täpselt sama lugu - ei leia üles. Ja kui leidsime, siis selgus, et peauks oli tellingutes ja siseneda sai kusagilt ümber nurga. Aga visadus viib sihile ja portselanimuuseum sai ka avastatud - tuli minna tagauksest läbi kontoriruumide. Muuseum ise oli - kuidas seda nüüd öeldagi - pisukene pettumus. Viis pisikest ruumikest. Esimeses vanem Riia portselan 19. sajandi teisest poolest kuni 20. sajandi esimese pooleni. 

Teises ruumis 20. sajandi teise poole serviisid. Just selles osas olingi veidi pettunud, lootsin leida sealt suure valiku tuttavaid serviise, aga võta näpust. Oli vaid väike valik. Isegi minu Viktorija serviisi polnud. Tegelikult on muuseumi hoidlates üle 8000 eseme. Ja ühe eseme hoidlast väljavõtmine külastaja soovil  maksab 1.50 €. Seda ma muidugi ei teinud. Tore oli sellegipoolest. Nägin oma silmaga mõnesid serviise, mida seni vaid pildilt näinud. 

Kolmandas ruumis oli ideoloogiline värk ehk siis nõukogudeaegne, Lenini piltidega, NSVL vapiga jne. Seal ma pilte ei teinudki. Neljandast ruumist võis leida kaasaegset kunsti. Ja viiendas ka mingi tänapäevane näitus, mis mind ei kõnetanud. Panin albumis enamusele serviisidele nimed, autorid ja aastaarvud ka juurde. Nõudehulludel ja nostalgikutel tasub ikkagi muuseumis käia. Mul tekkisid ka uued lemmikud, mida võiks tahta! 

Kokkuvõttes nägi meie vanalinna marsruut välja selline! :) 

Nüüd aga võtsime suuna kodu poole, st ikka meie Riia kodu poole. Tahtsime vaadata ka Kristuse Sündimise katedraali (õigeusu kirik), mis kaugustest silma oli jäänud. See on Vermane aia lähedal. Sisse pühitsetud 1884, kirik suleti 1963. aastal, ühtlasi hävitati selle sisustus. Hoonesse rajati planetaarium ja Teaduste maja, selle keldrisse aga kohvik. Põhjus, miks selline otsus tehti, on teadmata. Ühe seletuse järgi oli põhjuseks mõnel päeval tekkiv optiline efekt, mil poliitilist kirjandust müüva raamatupoe aknal oleva Lenini kuju varjule ilmus kell viis päeval kirikutorni tipus olnud risti vari. Olgu kuidas oli, aga kirik tagastati kogudusele 1991. aastal ja see on Riia suurim õigeusklike jumalakoda.

Kiriku juurde jõudes hakkas veidi sadama, aga õnneks väga märjaks ei teinud. Jalutasime sealt koju, sõime ja puhkasime end korralikult välja, see tähendab magasime mitu head tundi. Ega sellega veel seiklused ei lõppenud. 21:30 otsustasime veel natuke väljas jalutada, viimane õhtu ikkagi ja tuli võtta, mis võtta annab. Läksime sinnapoole, kus me veel käinud polnud. Aga saime vaevalt sadakond meetrit minna, kui hakkas sadama ja ikka korralikult. Seisime puu all üsna tükk aega ja kui vihm hõredamaks oli jäänud, otsustasime koju tagasi minna. Majani jõudes oli aga vihm üle läinud ja ilm jälle ilus! Ja mul ikkagi kripeldas, et juugendstiilikvartal jäi üle vaatamata. Läksimegi siis juba tuttavas suunas Gertrudi vana kiriku juurde. Ega tegelikult veel nii pime polnud kui pildilt paistab, lihtsalt muidu ei jäänud päikeseloojang näha. 

Kiriku juurest võtsime suuna vasakule ja käisime läbi sellise kolmnurga nagu Alberta, Strelnieku ja Elizabetes tänavad. Riia on Põhja-Euroopa juugendstiili pealinn. Kõik need uhked majad ja tornid... võib vaid aimata, mis neis majades veel sees on. Alberta tänaval asub ka juugendstiili muuseum. Riias pidi kokku olema umbes 800 juugendstiilis hoonet, nii et nägime vaid väikest osa. Lõpuks oli juba päris pime ka. Koju jõudsime kesköö paiku. Linnuke kirjas, et ööelu ka nähtud!

Tänane päev andis jalgadele väga tunda. Kokku 30500 sammu ja 22,65 km. Paras matk. Aga see oli ka meie viimane päev. Ühe öö magasime veel Riias ja hommikul kell 9 väljus juba buss Tartusse. 

Kokkuvõtteks võib öelda, et väga äge oli! Riia on mu lemmiklinn, sinna tahaks ikka tagasi. On veel palju avastamata kohti. Vabaõhumuuseumis pole veel käinud ja üle jõe puitmajade rajooni võiks üle vaadata. Laima Šokolaadimuuseumis jäi ka seekord käimata. Panen siia ka ühe lingi, 6 läti kuulsust soovitavad, kust võib leida häid soovitusi, äkki järgmisel korral läheb vaja! :) 

PILDIALBUMIS nüüd kõik näha.